Inimeste ja loomade maailm. Kirjad Eesti sõpradele. Kogutud teosed II. Fanny de Sivers

      Tuled: purgatoorium ja põrgu

      Maa pealt lahkunu jaoks on põhimõtteliselt ette nähtud kolm „kohta”: Taevas, purgatoorium ja põrgu. Kuna neist keegi midagi täpselt ei tea, siis võib siin kujutlus vabalt ringi rännata. Pildid, mis neid „kohti” sümboliseerivad, toidavad kirjandust ning kunstiloomingut.

      Taevas on inimesi alati fastsineerinud. See kumerdub maa kohal nagu kuppel. Seal säravad tähed, mida ei saa kinni püüda, paistab tuline päike, millele ei saa otsa vaadata, ja kõnnib nõiduslik kuu, vahetades vorme – sirbist kettani, ja jälle sirbini, mis kaob ööpimedusse.

      Taevas paistab kauge, avar. See on vabaduse, tundmatuse, üllatuste maailm, väljaspool maa kitsikustest ning piiridest. Hing, kes sinna pääseb, peab olema õnnelik.

      Arvatavasti ei seostu need „kohad” ühe lokalisatsiooniga, vaid tähendavad olukorda. On teada, et Igaviku dimensioonid erinevad meie maa mõõtudest, kuid me oleme sunnitud kasutama siinse elu terminoloogiat. Kogemus näitab, et sellega saab siiski anda umbkaudset ülevaadet tuleviku perspektiividest ja avada uusi radasid edasimõtlemiseks.

      Kristlastele tähendab Taevas ülimat õnne, mida püüab väljendada pitoreskne Johannese Ilmutusraamat: Jumala juures ei ole enam kellelgi nälga ega janu ega mingit piina. Jumal pühib kõik pisarad silmist (Ilm 7:17). Taevas on „igavene elu”, Jumala tundmine ja põhjatu rõõm sellest. Ja lõpmata palju muud ülevat ning ilusat, mida silm ei ole näinud ega kõrv kuulnud ja mis inimsüdamesse ei ole tõusnud – selle on Jumal valmistanud neile, kes Teda armastavad