Juhuslik kohtumine. Teine raamat. Debbie Macomber. Читать онлайн. Newlib. NEWLIB.NET

Автор: Debbie Macomber
Издательство: Eesti digiraamatute keskus OU
Серия:
Жанр произведения: Современная зарубежная литература
Год издания: 0
isbn: 9789949847969
Скачать книгу
par kokku – koo kaks silmust parempidi kokku

      2 par ük – koo kaks silmust ületõstmisega kokku

      2 pah kokku – koo kaks silmust pahempidi kokku

      mm – millimeeter

      par – parempidi silmus

      pah – pahempidi silmus

      s – silmus

      1 s kudumata – võta silmus vardale nii, nagu hakkaksid pahempidist silmust kuduma

      Peteri sokid Nancy Bushilt

      Cat Bordhi õpetus kahel ringvardal kudumiseks

      Lõng: Bearfoot from Mountain Colors, toon „Moose Creek“ (60% supervilla, 25% mohääri ja 15% nailonit), 100 g/320 m, 1 tokk.

      Vardad: kahed ringvardad (2,5 mm), pikkusega 40–60 cm, või siis tööproovi mõõtudega sobivad.

      Tööproov: 15 s ja 20 r = 5,8 cm/2 tolli labases koes enne vormimist.

      Valmismõõdud pärast vormimist: sääreosast kannalapi servani 21,5 cm; jalalaba pikkus kanna tagaosast kuni varbaotsteni 28,5 cm.

      Kahel ringvardal ringselt kudumine: silmused jagatakse kahe ringvarda vahel. Kumbki varras koob ainult oma silmuseid. Ainukeseks koostööks kahe varda vahel on anda lõng edasi järgmisele vardale, kui omad silmused läbi kootud on. Seega, kui esimene varras koob oma silmuseid, siis teine ootab, silmused tamiilil reas, vardaotsad tegevusetult rippumas. Kui esimene varras on kõigi oma silmuste kudumise lõpetanud, on lõng teise varda jaoks alustamiseks valmis ning koob oma silmuseid, samal ajal kui esimene ootel on. Ja nii edasi.

      Sääreosa

      Loo üles 65 s esimesele ringvardale. Libista neist 32 teisele vardale, nii et töös olev lõng tuleb selle varda lõpust, samal ajal kui esimene varras (ülejäänud 33 silmusega) lõpeb lõngasabaga. Vii teisel vardal 32 s tamiili keskele, vardaotsad teelt eest allapoole rippumas. Lükka 33 s esimesel vardal selle otsa, lõngasaba jääb ette rippuma. Jälgi hoolikalt, et loodud silmused keerdu ei läheks, ühenda read, alustades mustri kudumist: *2 pah, 3 par, korda alates* lõpuni. Jätka sama mustriga veel 7 ringi. Koo üks ring pah. Korda neid 9 rida veel 2 korda. Jätka sooniku kudumist, kuni töö on 21,5 cm pikk, lõpetades läbikootud esimese vardaga.

      Kannalakk

      Kootakse edasi-tagasi ridadel ainult teisel vardal, et luua kandiline kannalakk ja kannapõhi. Esimesel vardal olevast 33 silmusest saab jalapealne ja pöiaosa; nende kudumist jätkatakse hiljem. Alusta kannalakka: *1 s kudumata, 1 par, korda alates* lõpuni, pööra. 1 kudumata, koo kõik silmused pahempidi läbi. Korda neid kaht rida, kuni oled kudunud kokku 32 rida ja sul on kannalaka serval 16 kettsilmust. Koo viimase reana pahempidine rida.

      Kanna põhi

      Jätkates töötamist edasi-tagasi teisel vardal, võta 1 s kudumata, 17 par, 2 par ük, 1 par, pööra. Võta 1 s kudumata, 5 pah, 2 pah kokku, 1 pah, pööra. *Võta 1 s kudumata, koo parempidi, kuni 1 s enne tühimikku, 2 par ük, 1 par, pööra. Võta 1 s kudumata, koo pahempidi, kuni 1s enne tühimikku, 2 pah kokku, 1 pah, pööra. Korda alates *, kuni mõlemal pool jääb enne tühimikku 1 s. Võta 1 s kudumata, 16 par, 2 par ük, pööra. Võta 1 s kudumata, 16 pah, 2 pah kokku, pööra (18 s järel).

      Kannakiil

      Jätka töötamist ringselt kahel ringvardal. Kasutades endiselt teist varrast, koo parempidi läbi 18 kannasilmust. Korja üles ja koo läbi 16 kannalaka serval olevat silmust. Jäta teine varras ootele ja koo edasi esimesega, jätkates 33 silmusel soonikuga, nagu eelnevalt kootud (varras peaks algama ja lõppema 3 parempidise silmusega. Jäta esimene varras ootele. Teise vardaga korja üles ja koo läbi 16 s servasilmust ja koo varda lõpuni. Sul on 50 s teisel vardal ja 33 esimesel. Alusta kiilukahandustega: *Koo esimesel vardal soonikkoes. Teisel vardal koo 1 par, 1 par ük, koo, kuni varda lõpuni on 3 s, koo 2 par kokku, 1 par. Koo üks ring parempidi, jalaseljal mustrit järgides. Korda neid kaht rida, kuni teisele vardale on jäänud 32 s, kokku on silmuseid 65. Jätka kahandusteta, kuni pöiaosa pikkus on 7,6 cm lühem soovitud lõpp-pikkusest.

      Sokiots

      Koo 3 ringi parempidi, seejärel alusta sokiotsa kahandamist:

      R1-6: * 6 par, 2 par kokku, korda alates *, kuni on jäänud 3 s ringi lõpuni, 3 par kokku (56 s).

      Koo 5 ringi par.

      R7-12: * 5 par, 2 par kokku, korda alates * kuni lõpuni (48 s). Koo 5 ringi par.

      R13-17: * 4 par, 2 par kokku, korda alates * kuni lõpuni (40 s). Koo 4 ringi par.

      R18-21: * 3 par, 2 par kokku, korda alates * kuni lõpuni (32 s). Koo 3 ringi par.

      R22-24: * 2 par, 2 par kokku, korda alates * kuni lõpuni (24 s). Koo 2 ringi par.

      R25-26: * 1 par, 2 par kokku, korda alates * kuni lõpuni (16 s). Koo 1 ring par.

      R27: * 2 par kokku, korda alates * kuni lõpuni (8 s). Katkesta lõng ja tõmba sukanõela abil lõng järelejäänud silmustest läbi ning kinnita varbaots korralikult. Peida lõngaotsad ja vormi sokid sokiliistudel või niiske käterätiku all.

      Et kahe ringvardaga kudumise kohta rohkem teada saada, lugege Cat Bordhi raamatut „Socks Soar on Two Circular Needles”, Passing Paws Press, 2001, www.catbordhi.com. Cat on kirjutanud ka raamatud: „A treasury of Magical Knitting” ja „A Second Treasury of Magical Knitting”.

      Lühendid

      par – parempidi silmus

      2 par kokku – koo kaks silmust parempidi kokku

      pah – pahempidi silmus

      2 pah kokku – koo kaks silmust pahempidi kokku

      1 s kudumata – võta silmus vardale nii, nagu hakkaksid pahempidist silmust kuduma

      2 par ük – koo kaks silmust ületõstmisega kokku: võta silmus vardale, nagu hakkaksid kuduma pahempidist silmust, koo järgmine silmus parempidi ja tõsta kudumata silmus sellest üle

      s – silmus

      1

      „Soki käsitsi kudumine loob ühenduse ajalooga; meile pakutakse pilguheitu kudujate ellu, kes valmistasid sokke, kasutades samasuguseid oskusi ja tehnikaid, mida me tänapäevalgi jätkuvalt kasutame.”

      Nancy Bush, raamatute „Folk Socks” (1994), „Folk Knitting in Estonia” (1999) ja „Knitting on the Road, Socks for the Travelling Knitter” (2001) autor, kõik ilmunud kirjastuselt Interweave Press.

      LYDIA HOFFMAN

      Kudumine päästis minu elu. See saatis mind läbi kahe pika perioodi, mil põdesin vähki. Tegemist oli eriti kohutavat sorti vähiga, mis moodustas mu ajju kasvajaid ja piinas mind kirjeldamatute peavaludega. Kogesin valu, mida ei oleks osanud varem ettegi kujutada. Vähk hävitas mu teismeliseaastad ning kahekümnendad, aga ma olin kindlalt otsustanud ellu jääda.

      Olin äsja saanud kuusteist, kui mulle esimest korda diagnoos pandi, ning ma õppisin kuduma kemoteraapiat läbi tehes. Ühel rinnavähiga naisel, kelle ravitool oli minu oma kõrval, oli kombeks kududa, ja ta õpetas seda mullegi. Keemiaravi oli kohutav – mitte just sama hull kui peavalud, aga ligilähedane. Tänu kudumisele, suutsin ma taluda neid lõputuid nõrkusetunde ja tugevat iiveldust. Kahe varda ja lõngakeraga varustatud, oli mul tunne, et suudan seista silmitsi kõigega, millega vaja. Mu juuksed langesid salkudena välja, kuid ma suutsin lõnga ümber varda keerata ja ühe silmuse luua; suutsin järgida mustrit ja töö lõpule viia. Ma ei suutnud sees hoida rohkem kui paar suutäit korraga, aga suutsin kududa. Klammerdusin selle väikese saavutusetunde külge, pidasin seda kalliks.

      Kudumine oli minu pääsemine – kudumine ja minu isa. Tema andis mulle emotsionaalset jõudu viimast haiguskorda läbi teha. Mina jäin ellu, kuid isa kahjuks mitte. Irooniline, kas pole? Mina jäin ellu, aga minu vähk tappis mu isa.

      Surmatunnistus väidab, et