Dr N: Sylvia, kas unenäopilt liigub alateadvusest teadlikku reaalsusse seepärast, et sa tegid energia ülekande?
H: Jah, tegemist on filtreerimisprotsessiga, ma jätkan energialainete saatmist temasse ka järgnevatel päevadel, kuni ta hakkab minu lahkumist tunnistama. Ma tahan panna teda uskuma, et olen ikka veel osa temast ja et see on alati nii.
Kui pöörduda tagasi magava Phili juurde, siis oli selge, et Sylvia ei kavatsenud jääda kauaks mehe teadvusetusse meelde oma tundeid avaldama. Ajulainete sügavas deltastaadiumis, kus silmad ei liigu kiiresti, ei ole unenägusid. REM-uni, mida nimetatakse ka paradoksaalseks uneks, on palju kergem ja seetõttu aktiivsem uneseisund, mis tekib enamasti une varastes ja lõpustaadiumides. Järgmises juhtumis jõutakse unenägijani unenägude vahel, oletatavasti seetõttu, et REM-uni kestab.
Unenäopunujad hinged, kellega olen kokku puutunud, sisenevad unenägudesse kahe olulise erinevusega.
1. Unenäo muutmine. Osav hing siseneb magaja meelde ja muudab juba olemasolevat toimuvat unenägu. Ma nimetan seda tehnikat vahelekirjutamiseks; vaimud lülituvad näitlejatena etenduvasse näitemängu, nii et unenägija ei ole teadlik käsikirja omavolilisest muutmisest. Seda tegi Sylvia oma emaga. Ta ootas sobivat unenägu, et siseneda ja sujuvalt sobituda. Nii raske kui see meetod ka ei tundu, on selge, et teine protseduur on keerukam.
2. Unenäo loomine. Sel juhul peab hing algusest peale looma uue unenäo ja kuduma tähendust omavatest piltidest koosneva unenäomustri, mis sobib tema eesmärgiga. Unenägija meeles stseenide loomise või muutmise eesmärgiks on sõnumi edasiandmine. Ma pean seda teenimise ja armastuse aktiks. Kui unenägu ei sisendata oskuslikult, nii et see omandab tähenduse, magab unenägija edasi ja hommikul ärgates mäletab unenäost ainult üksikuid fragmente või üldse mitte midagi.
Et selgitada, kuidas kasutatakse tervendamiseks unenäo loomist, toon näiteks V tasandi hinge, kelle nimi tema viimases elus oli Bud. Bud sai surma 1942. aastal ühes II maailmasõja lahingus. Selles juhtumis näeb und Walt, Budi ellujäänud vend. Bud on vilunud unenäopunuja. Pärast surma lahinguväljal naasis ta koju vaimuilma, et valmistada ette tõhus meetod Walti trööstimiseks. See on üks neist juhtumitest, mis lasksid mul heita sügavama pilgu unenäopunujate delikaatsetele ühendumismeetoditele, mida nad on võimelised magavate inimeste juures kasutama. Selles kokkuvõtlikult edastatud juhtumis räägib minu klient unenäotehnikatest, mida talle õpetas tema teejuht Axinar.
6. juhtum
Dr N: Kuidas sa kavatsed oma venna leina leevendada, kui oled vaimuilma tagasi pöördunud?
H: Axinar õpetas mulle üht väga tõhusat meetodit. See on väga delikaatne, sest me oleme koos Walti teisikuga.
Dr N: Sa mõtled seda osa Walti energiast, mis jäi vaimuilma, kui ta Maal kehastus?
H: Jah, Walt ja mina kuulume samasse hingegruppi. Ma alustan sellest, et võtan ühendust temast eraldi oleva loomusega siin, et suhelda lähemalt Walti valgusega Maal.
Dr N: Palun selgita seda.
H: Ma hõljun kohta, kuhu Walti siia jäänud energia on kinnitunud, ja segunen sellega põgusalt. Nii saan Walti energia täpse jäljendi salvestada. Meie vahel on niikuinii telepaatiline side, kuid ma tahan meie võnkeid veel tugevamini ühtlustada, kui tema juurde jõuan.
Dr N: Miks sa tahad endaga kaasa võtta täiesti täpse Walti energiamudeli, kui tagasi Maale lähed?
H: Et saavutada tugevam ühendus unenägudega, mida ma loon.
Dr N: Aga miks Walti enda teine pool ei saa temaga sinu asemel Maa peal suhelda?
H: (teravalt) See ei toimi hästi. See pole muud kui iseendaga rääkimine. See ei mõju, eriti magades. See on fiasko.
Dr N: Olgu, sul on Walti täpne energiamudel kaasas. Mis toimub, kui sa lähed tema magava keha juurde?
H: Ta viskleb unes küljelt küljele ja kannatab tõsiselt selle pärast, et mind tapeti. Axinar õpetas mind tegutsema unenägude vahel, sest ta ise sooritab energiaülekandeid hästi.
Dr N: Sa tegutsed unenägude vahepeal?
H: Jah, nii saan ma jätta sõnumeid mõlemale poole kahte erinevasse unenäkku ja seejärel need ühendada, et saavutada suurem vastuvõtlikkus. Kuna mul on Walti täpne energiamudel, pääsen kergesti tema meelde, et oma energia paika panna. Pärast minu külaskäiku kasvab kahest esimesest unenäost hilinenud reaktsioonina välja kolmas unenägu. Walt näeb meid kehast eraldi olevatena jälle koos. Ta ei tunne ära vaimuilma, kuid nende ahvatlevate mälestuste aktiveerimine on talle toeks.
Märkus: Mõnes kultuuris, näiteks Tiibeti müstikute hulgas, usutakse, et inimene tunneb vaimuilmas ära midagi füüsilise paradiisi sarnast, ja seda peetakse unenägude loomulikuks osaks.
Dr N: Millised olid sinu loodud unenäod?
H: Walt oli minust kolm aastat vanem, kuid lastena mängisime me alatihti koos. Muutus tuli siis, kui ta sai kolmteist, mitte sellepärast, et me poleks vendadena lähedased olnud, teda hakkasid lihtsalt omavanused poisid rohkem huvitama ja mina jäin kõrvale. Ühel päeval kiikus Walt koos sõpradega puuoksa külge seotud köiega tiigi kohal meie maja lähedal. Mina vaatasin sealsamas lähedal pealt. Teised poisid kiikusid esimestena ja kukutasid end köie otsast tiiki. Nad pidasid juba veesõda, kui Walt võttis liiga suure hoo ja lõi pea vastu teist oksa kõvasti ära. Vette kukkudes oli ta peaaegu teadvusetu. Poisid ei näinud tema kukkumist. Ma hüppasin tiiki ja hoidsin tema pead üleval, hüüdes ise appi. Hiljem kaldal istudes vaatas Walt mulle uimasena otsa ja lausus: “Aitäh, et mind päästsid, semu.” Ma arvasin, et olen nüüd nende klubi liige, aga juba mõni nädal hiljem ei võtnud nad mind kampa palli mängima. Tundsin end reedetuna, et Walt meie eest ei seisnud. Mängu ajal lendas pall põõsastesse ja nad ei leidnud seda enam. Mina leidsin õhtul palli ja peitsin lauta. Olime pärit vaestest peredest ja see katkestas mängu mõneks ajaks, kuni üks poistest sai sünnipäevaks uue palli.
Dr N: Millise sõnumi sa tahtsid Waltile edastada?
H: Ma tahtsin näidata kahte asja. Ma tahtsin, et mu vend näeks, kuidas ma tiigi kaldal nutan, hoides tema veritsevat pead põlvedel; et talle meenuks, mida me teineteisele ütlesime, kui ta jälle rahulikult hingata sai. Teisele unenäole pallist lisasin ma lõpu, milles viisin Walti lauta, kus pall ikka veel peidus oli. Ütlesin Waltile, et olen talle andestanud kogu halvakspanu, mis meie koos elatud aja jooksul ette on tulnud. Ma tahan, et ta teaks – ma olen alati temaga, meie omavaheline kiindumus ei saa surra. Ta teab seda, kui läheb vanasse lauta palli otsima.
Dr N: Kas Walt peab pärast sinu külaskäiku seda kõike veel unes nägema?
H: (naerab) See pole vajalik, kui talle meenub ärgates palli asukoht. Walt mäletas, mida ma talle sisendasin. Kui ta läks vanasse lauta ja leidis palli, sai ta sõnumist aru. See andis Waltile veidi meelerahu.
Unenäosümboolika esineb ajus paljudel tasanditel, mõned neist tasanditest on abstraktsed, mõned emotsionaalsed. Selle juhtumi unenäod, mis hõlmasid kogemuslikku fantaasiat, elavdasid vendade tugevaid mälestusi teatud ajahetkest. Ühinemist tulevikus näidati Waltile kolmandas, üsna segases unenäos, kus mõlemad hinged olid taas vaimuilmas õnnelikult koos.
Võttis üsna palju aega, enne kui leidsin arenenud hinge, keda oli õpetanud unenäomeister; minu arvates sobib 6. juhtumi Axinarile selline tiitel. Nagu kõigi vaimsete tehnikate puhul, nii on ka nende keerukate oskuste omandamiseks mõnel hingel rohkem kalduvusi kui teisel. 6. juhtumi puhul ei loonud Bud lihtsalt Walti meeles järjestikusi unenäopilte, vaid kasutas keerukamat tehnikat, et siduda unenäopildid oma venna jaoks keskse