Kui hing pöördub tagasi puhta energia seisundisse, ei tunne ta enam vihkamist, raevu, kadedust, armukadedust ega muud sarnast. Ta on tulnud Maa peale seda laadi emotsioone kogema ja neist õppima. Kas pärast Maalt lahkumist leinavad hinged seda, mis neist maha jäi? Kindlasti mõtlevad hinged nostalgiaga headele aegadele kõigis möödunud füüsilistes eludes. Seda nukrust leevendavad õndsalik kõiketeadev seisund ja kõrgenenud heaolutunne, tänu millele hinged tunnevad end elavamatena kui Maa peal.
Olen siiski avastanud, et hingedel esineb kaht tüüpi negatiivseid emotsioone, mis sisaldavad teatud liiki kurbust. Ühte nimetaksin karmaga seotud süütundeks tehtud halbade valikute pärast, eriti kui sellise tegevuse tõttu said kannatada teised. Käsitlen neid aspekte edaspidi seoses karmaga. Teist tüüpi kurbus, mida olen hingede juures täheldanud, ei ole melanhoolia, masendus ega kurbus, et elu on pärast nende lahkumist ilma nendeta edasi läinud, vaid tuleb pigem igatsusest oma eksistentsi Allikaga ühinemise järele. Usun, et sellist igatsust tunnevad kõik hinged oma arenguastmele vaatamata selleks, et nad edasi püüdleksid. Maale tulevate hingede motivatsiooniks on areng. Seega põhjustab kurbust, mida hingede juures märkan, surematu olemuse mõnede elementide puudumine, mis tuleb leida, et energeetiliselt terviklikuks saada. Nii on hinge saatuseks otsida oma kogemustest tõde, et koguda tarkust. Elavatel on oluline teada, et see igatsus ei mõjuta hinge empaatiat, sümpaatiat ja kaastunnet leinajate suhtes.
Kuna hinge surematu loomus ei kanna enam koormana kaasas inimtundeid ja kehakeemiat, on ta leidnud rahu. Hingel on muudki teha kui Maa peal elavaid inimesi häirida. Harva on mõni hing tema suhtes toime pandud ebaõiglusest sedavõrd häiritud, et ei lahku pärast surma Maa astraaltasandilt enne, kui on jõudnud mingi lahenduseni. Seda nähtust käsitleme edaspidi kummituste teema juures. Nende hingede vaimne konflikt ei sisalda kurbust selle pärast, et elav inimene on õnnelik kellegi teisega, välja arvatud juhul, kui see inimene tappis oma kallima, et olla teisega. Veel üks suur eelis elavate ees on lahkunud hinge teadmine, et ta elab edasi ja kohtub taas kõigiga, kes on tema jaoks tähtsad. Hinge terviklikkus haarab kõikehõlmavat soovi, et armastatud olenditel oleks vabadus valida, millal ja kuidas oma elu lõpetada. Kui soovid, et hing tuleks sinu juurde, siis ta tõenäoliselt tulebki, muidu ei peaks ta sinust lugu. Muide, see osa sinu energiast, mis jäi maha vaimuilma, on seal nende jaoks alati olemas.
Kuna hinged vabanevad pärast vaimuilma naasmist sedavõrd paljudest negatiivsetest emotsioonidest, muutuvad ka nende positiivsed kiindumused. Näiteks tunnevad hinged suurt armastust, kuid see armastus ei esita teistele tingimust vastu armastada, sest seda armastust jagatakse sunnita. Hingedele on omane omavaheline üleüldine kokkukuuluvus, mis oma jäägituses on Maa peal mõistetamatu. See on üks põhjus, miks hinged tunduvad meile samaaegselt nii abstraktsete kui ka empaatilistena.
Olen kuulnud kultuuritraditsioonidest, kus elavatel soovitatakse kadunutel minna lasta, püüdmata nendega suhelda, sest hingedel on tähtsamatki teha. Loomulikult ei taha hinged, et sa muutud nendega suhtlemisest sel määral sõltuvaks, et ei suuda iseseisvalt otsuseid vastu võtta. Paljud elavad ei nõua üksnes lohutust, vaid ka heakskiitu uue suhte sõlmimisele. Loodetavasti aitab järgnev juhtum hajutada ettekujutust, et lahkunud hingi ei huvita meie tulevik. Armastatud hing peab sinu privaatsusest lugu, kui sa rahul oled. Kui aga asjade kulg, eriti enda sidumine kellegi teisega, muudab sind ebakindlaks, siis püüavad hinged oma arvamusest teada anda. Oma kahese loomuse tõttu suudavad hinged sooritada samaaegselt mitut ülesannet. See hõlmab ka vaikset viibimist üksilduses, kus hinged keskenduvad neist maha jäänud inimestele. Hinged teevad seda, et tuua meile sügavamat rahu isegi juhul, kui me ei ole neid appi kutsunud.
12. juhtum
George tuli minu juurde süütundega, et oli leidnud oma elus uue armastuse. Ta oli leseks jäänud kaks aastat tagasi, pärast pikaajalist õnnelikku abielu Francesega. George arutles, ega Frances ei vaata pahameelega tema arenevat suhet Dorothy’ga. Sain teada, et Dorothy ja tema kadunud abikaasa Frank olid olnud Georges’i ja Francesega tihedates sõprussuhetes. Ometi tundis Georges, et tema kasvavat poolehoidu Dorothy suhtes võib pidada reetmiseks. Alustan seda juhtumit sellest seansi hetkest, kus Georges näeb Francest pärast nende endist kooselu.
Dr N: Nüüd oled sa sisenenud oma sugulashingede ringi. Kes tuleb esimesena sinu juurde?
H: (karjatab) Mu jumal, see on Frances … jah, tema. Ma tundsin sinust nii suurt puudust, kallis. Ta on nii ilus … me oleme olnud koos … algusest peale.
Dr N: Näed nüüd, ta pole tegelikult sinu praegusest elust kadunud ja ootab sind, kuni sul jõuab kätte aeg lahkuda.
H:Jah … ma olen seda kogu aeg tundnud … aga nüüd ma tean …
Märkus: Georges murdub ja me ei saa mõnda aega jätkata. Ma tahan, et minu klient harjuks sel ajal uuesti oma naist embama ja üliteadvusliku meele kaudu temaga rääkima. Ta usub kindlalt, et see kohtumine on tema ja minu teejuhi salasepitsus. Selgitan talle, et informatsioon, mida ta saab, aitab tal koos Dorothyga elus edasi minna. See saab selgeks, kui hakkame kindlaks tegema, kes on teised Georges’i hingegrupi liikmed.
Dr N: Ütle mulle nüüd, kes on need teised, kes Francese kõrval seisavad.
H: (särades) Oh, kas tõesti … ma ei suuda uskuda … aga loomulikult … nüüd ma mõistan.
Dr N: Mida sa mõistad?
H: Seal on Dorothy ja … (muutub väga emotsionaalseks) … ja Frank, nad seisavad kahekesi kohe Francese kõrval ja naeratavad mulle … kas sa ei näe siis?
Dr N: Mida ma peaksin nägema?
H: Et nad viisid meid … teineteisele lähemale, Dorothy’ ja minu.
Dr N: Selgita, miks sa arvad, et see nii on?
H: (tunneb minu suhtes kärsitust) Nad on õnnelikud, et oleme teineteist nii … intiimsel viisil leidnud. Dorothy ise leinas Franki väga pikka aega ja meie mõlema lein väheneb, kui oleme teineteise seltskonnas.
Dr N: Ja sa näed, et te kuulute neljakesi samasse hingegruppi?
H:Jah … kuid mul polnud aimugi, et see on nii …
Dr N: Mille poolest Dorothy ja Frances kui hinged erinevad?
H: Frances on väga tugev õpetaja, Dorothy aga on artistlikum ja loovam … õrnem. Dorothy on rahumeelne vaim, ta kohaneb meist kõige kergemini oludega.
Dr N: Nüüd oled saanud Franceselt ja Frankilt heakskiidu oma suhtele, mida saab Dorothy sellest, et ta liitub sinuga selles elus kui sinu teine naine?
H: Heaolu, mõistmist, armastust … Ma saan talle rohkem kaitset pakkuda, sest mul on eesmärk. Ma esitan väljakutse asjadele, mida Dorothy peab kingituseks. Ta on väga aktsepteeriv. Meil on hea tasakaal.
Dr N: Kas Dorothy on sinu lähim sugulashing?
H: (rõhutatult) Ei, see on Frances. Enamasti sobivad Dorothy ja Frank elus paremini kokku, aga me kõik oleme väga lähedased.
Dr N: Oled sa varasemates eludes Dorothyiga koos olnud?
H: Jah, kuid erinevates olukordades. Ta võtab endale sageli minu õe, sugulase või lähedase sõbra rolli.
Dr N: Miks sinu elukaaslaseks on tavaliselt Frances?
H: Me oleme Francesega koos olnud algusest saadik. Me oleme väga lähedased, sest me oleme koos kõvasti pingutanud, teineteist aidanud … ta on alati suutnud panna mind naerma mu tõsise loomuse üle – minu rumaluse üle.
Kui see osa seansist lõppes, tundsin, et Georges on paljut taibanud. Ta oli ülirõõmus, saades teada, et tema ja Dorothy vaheline külgetõmme ei ole juhuslik. Kõik neli hinge teadsid oma käesolevat elu ette.
Olen saanud samalaadset informatsiooni klientidelt, kes ei kuulunud oma