Minu uurimistöö üks väga oluline tahk on hingede energeetiliste värvide avastamine. Need värvid on seotud hinge arenguastmega. See paljude aastate jooksul vähehaaval kogutud info on olnud üheks arenguindikaatoriks, mis näitab kliendi taset ja mille abil saab määratleda teisi hingi, keda kliendid transiseisundis enda ümber näevad. Noorele hingele on iseloomulik puhas valge, hinge arenedes energia tiheneb, muutudes oranži, kollase, rohelise ja lõpuks sinise erinevateks varjunditeks. Lisaks neile kesksetele auratuumadele ilmestab igat hingegruppi õrn auravärvide segu, mis on seotud iga hinge iseloomulike aspektidega.
Parema süsteemi saamiseks jagasin hinge arengu astmeteks, alustades algaja I astmest ja jõudes läbi mitme õpingustaadiumi meistri VI astmeni. Nende väga kõrge arengutasemega hingede värv on sügav indigo. Ma ei kahtle, et on olemas veelgi kõrgemaid tasandeid, kuid minul puuduvad nende kohta teadmised, kuna saan infot inimestelt, kes veel siin kehastuvad. Tegelikult ei meeldi mulle sõna “tasand” hinge asukoha määramiseks, sest selline sildistamine varjutab hinge arengu mitmekesisust kõigil neil astmetel. Vaatamata minu seisukohale, kasutavad just kliendid sõna “tasand” oma asukoha kirjeldamiseks õpinguredelil. Nad on oma saavutustest rääkides üsna tagasihoidlikud. Minu antud hinnangust hoolimata ei kipu keegi väitma, et ta on arenenud hing. Kui kliendid on hüpnoosist väljunud ning enesekeskne meel on juhtimise üle võtnud, ei ole nad nii sõnakehvad.
Sügavas hüpnoosis üliteadvuse tasandil viibides räägivad kliendid, et vaimuilmas ei peeta ühtki hinge teisest vähemväärtuslikuks. Me kõik oleme muutumisprotsessis, liikudes oma praeguselt arengutasemelt edasi kõrgemale. Igaühel meist on oma ainulaadsed omadused, mis lisavad midagi tervikule, ükskõik kui palju vaeva me oma õppetükkidega ka ei näe. Kui see poleks tõsi, siis poleks meid üldse loodud.
Minu arutlustest arengutasemega seotud värvide, arenguastmete, klassiruumide, õpetajate ja õpilaste üle võib jääda kergesti mulje, et vaimuilm on hierarhiline. See järeldus on aga kõigi minu klientide jutu põhjal otsustades väär. Kui üldse, siis on vaimuilm hierarhiline mentaalses teadvuses. Me kaldume mõtlema organisatsioonilisest võimust Maa peal kui võimuvõitlusest, mudaga loopimisest ja struktuuride juhtimisest jäiku reegleid järgides. Kindlasti on ka vaimuilmas oma struktuur, kuid see eksisteerib kaastunde, harmoonia, eetika ja moraali kõrges keskkonnas, mis on palju üllam Maal kogetust. Minu kogemuste põhjal on ka vaimuilmas hingede suunamiseks olemas ulatuslik tsentraliseeritud personaliosakond. Väärtussüsteemiks on aga kõikehõlmav headus, sallivus, kannatlikkus ja absoluutne armastus. Nendest seikadest rääkides on minu kliendid alandlikud ja aupaklikud.
Mul on Tucsonis vana sõber kolledžipäevilt, kes on mässanud kogu elu võimude vastu. Ma tunnen tema hoiaku suhtes poolehoidu. See sõber kahtlustab, et minu klientide hingedele on tehtud “ajupesu”, mis on pannud neid uskuma, et nad juhivad oma saatust ise. Mu sõber usub, et mitte ükski võim – isegi mitte vaimne – ei saa eksisteerida korruptsioonita ja privileege kuritarvitamata. Minu uurimistöö toob esile liiga palju korrapära arenguredeli ülaosas ja see ei meeldi talle.
Ometi usuvad kõik minu kliendid, et neil on minevikus olnud palju valikuid ja et sama jätkub tulevikus. Areng vastutuse enda peale võtmise kaudu ei tähenda domineerimist ega seisuslikku pingerida, vaid võimaluste äratundmist. Oma eludevahelises elus näevad nad kõikjal terviklikkust ja isiklikku vabadust.
Vaimuilmas ei sunni keegi meid taaskehastuma või grupi ettevõtmistes osalema. Kui hing soovib üksi olla, siis ta saab seda. Kui hing ei taha edasi areneda, siis arvestatakse ka sellega. Üks klient rääkis mulle: “Liuglesin läbi paljude kergete elude ja see meeldis mulle, sest tegelikult ei tahtnud ma teha ränka tööd. Nüüd hakkab asi muutuma. Mu teejuht ütleb: “Me oleme valmis siis, kui sina oled valmis.”” Tegelikult sõltub vabast tahtest palju, kui me pole valmis pärast surma mõnel isiklikul põhjusel Maa astraaltasandilt lahkuma, siis lubavad meie teejuhid jääda meil sinna, kuni oleme kojuminekuks valmis.
Loodetavasti see raamat näitab, et meil on palju valikuvõimalusi nii vaimuilmas kui ka väljaspool seda. Mulle on selge, et enamiku hingede puhul sõltuvad valikud tugevast soovist tõestada, et nad väärivad neile osutatud usaldust. On loomulik, et me teeme arengu käigus vigu. Hinge esmaseks motivatsiooniks on püüd liikuda edasi suurema headuse poole ja ühineda Allikaga, mis on meid loonud. Hinged tunnevad alandlikkust, et neile on antud võimalus kehastuda füüsilisel kujul.
Minult on mitmeid kordi küsitud, kas mu kliendid näevad seanssidel ka Loodu Allikat. Sissejuhatuses ütlesin, et saan minna ülesvoolu ainult teatud maani, sest mind piirab töötamine inimestega, kes ikka veel kehastuvad. Arenenud kliendid räägivad ühinemisajast, mil nad liituvad “kõige pühamatega”. Selles tiheda purpurse valguse sfääris on kõiketeadev Kohalolek. Ma ei oska öelda, mida see kõik tähendab, kuid tean, et Kohalolekut tajutakse, kui astutakse Vanemate nõukogu ette. Kord või kaks kohtume elude vahel selle kõrgemate olendite grupiga, mille liikmed asuvad üks või kaks astet kõrgemal meie õpetajatest-teejuhtidest. Oma esimeses raamatus tõin nendest kohtumistest mõningaid näiteid. Selles raamatus tahan üksikasjalikumalt süveneda kohtumistesse meistritega, kes on minu jaoks Loojale kõige lähemal. Siin kogeb hing jumaliku teadmise kõrgemat allikat. Minu kliendid nimetavad seda energiat “Kohalolekuks”.
Nõukogu pole kohtunike kolleegium ega kohtusaal, kuhu hinged tulevad ja kus nad proovile pannakse ja kus neid väärtegude eest karistatakse, kuigi pean tunnistama, et vahel ütleb mõni klient, et nõukogu ees seistes on tal tunne, nagu oleks ta koolis direktori kabinetti saadetud. Nõukogu liikmed tahavad rääkida meiega meie vigadest ja sellest, mida saame teha, et oma negatiivset käitumist järgmises elus parandada.
See on koht, kus algavad läbirääkimised järgmiseks eluks õige keha valiku üle. Kui läheneb taassünni aeg, suundume paika, kus vaadatakse üle hulk kehasid, mis võivad meie eesmärkidele sobida. Siin on meil võimalus heita pilk tulevikku ja katsetada erinevaid kehasid, enne kui teeme oma valiku. Hinged valivad vabatahtlikult ebatäiuslikke kehasid ja raskeid elusid, et lunastada karmavõlgu või töötada läbi mõne õppetüki erinevad aspektid, millega neil minevikus on olnud raskusi. Enamik hingi võtab vastu neile eluvalikukohas pakutud keha, kuid hing võib ka pakutust keelduda ja kehastumise isegi edasi lükata. Hing võib soovida minna mõneks ajaks ka mõnele teisele füüsilisele planeedile peale Maa. Kui võtame vastu uue ülesande, saadetakse meid sageli ettevalmistuskursusele, et jätaksime meelde mõned teeviidad või tulevase elu võtmepunktid, eriti need hetked, mil meie ellu astuvad lähedased sugulashinged.
Kui lõpuks jõuab kätte tagasipöördumisaeg, jätame oma sõpradega mõneks ajaks hüvasti ning meid saadetakse kohta, kus toimub viimane ettevalmistus reisiks Maale. Hinged ühinevad oma kehaga lapse ema üsas enamasti pärast kolmandat raseduskuud, nii et neil on piisavalt arenenud aju, mida enne kehastumist kasutada. Lootena on nad võimelised mõtlema surematute hingedena, harjudes samal ajal ajutegevusega ja oma keha alter ego’ga. Sünnile järgneb mälukaotus ja hing ühendab oma surematu loomuse ajaliku inimmeelega, et luua uus isiksus.
Hingemeeleni jõudmiseks kasutan süstemaatilist meetodit, rakendades hüpnootilise regressiooni esmastes staadiumites tervet rida harjutusi. See protseduur peab teravdama kliendi mälestusi minevikust järk-järgult ja valmistama teda ette vaimuilma elupiltide kriitiliseks analüüsiks. Pärast tavapärast sissejuhatavat vestlust viin kliendi kiiresti hüpnoosiseisundisse. See protsess on minu saladus. Pärast pikki eksperimenteerimisperioode mõistsin, et hingemeele üliteadvuse tasandi saavutamiseks ei piisa, kui klient viibib hüpnoosis tavalisel alfa-tasandil. Pean kliendi viima sügavamale, hüpnoosi teeta-tasandile.
Kui rääkida metoodikast, siis võin kulutada terve tunni metsa või mereranna visualiseerimiseks, seejärel viin kliendi tema lapsepõlve. Esitan detailseid küsimusi näiteks selliste asjade kohta nagu mööbel tema kodus, kui ta oli kaheteistkümneaastane; tema lemmikrõivaese, kui ta oli kümnene; lemmikmänguasi, kui ta oli seitsmeaastane; kõige varasemad mälestused lapseeast, kui ta oli kolmene ja kahene. Seda kõike teeme enne, kui viin kliendi emaüsasse,