MIKS PEAB NORMAALSELT SÖÖMA?
Naiivselt usutakse, et interneti tõttu on nüüdisaja inimene automaatselt märksa targem ja haritum kui varem. See pole nii. Vanasti tundsid inimesed ülihästi looduses toimuvat, nüüd on paljud sellest võõrandunud. Kahtlemata teab nüüdisaja inimene ühtteist elektroonikast ja infotehnoloogiast, tema teadmistes on toimunud nihe tehnoloogilise maailma poole. Kuid pole sugugi selge, kas summaarselt võttes on keskmise inimese vaimne pagas nüüdisajal varasemaga võrreldes sisukam.
Üks iseäranis halb nähtus maailmas on prügi. Päris vanal ajal ei eksisteerinud isegi mõistet nagu „prügi”, praegusajal on tohutud ja seejuures aina kasvavad prügimäed tegelikkus. Aga isegi tohutud olmeprügimäed on tegelikult lapsemäng, võrreldes ülemaailmse globaalse infoprügimäega. Kahjuks aga ei saa suur hulk inimesi senimaani aru, et kogu inimkond elabki juba tükk aega ning eluliselt vajalikuks on muutunud oskus end lämmatava infoprügi pealetungi eest kaitsta. Üks kõige kiiremini kerkiv ja probleeme tekitav infoprügi massimeedia-olluses on vastuoluline toiduinfo. Sealt aeg-ajalt vallanduvad laviinid paiskavad välja aina uusi nn revolutsioonilisi sõnumeid. Laviinide initsieerijateks on paljud kindlate suurhuvidega äriringkonnad, sektid, vennaskonnad… Tehnilised levitamisvõimalused on ju võimsad ja kõigile käepärast.
Mida siis teha, et toiduinfoprügi ikka uued ja uued voolud sind enda alla ei mataks? Et rämpsinfo ei laastaks rahakotti ega tervist ning ei tumestaks sinu bioväärtuslikku elu? Kõige kindlam viis on varustada end ajaproovile ja moenarrustele vastu pidanud põhitõdedega, mis selgitavad inimkeha vajadustepõhist söömist. Sel teekonnal juhib ja aitab sind normaalse söömise raamat. Eelkõige pea meeles!
• Kestev meelevaldne söömine viib tasapisi ebasoovitavate tagajärgedeni. Kõik äärmused ja veidrused (loe: need on toitumised), sh kõikvõimalikud imedieedid on pideval kasutamisel lõppkokkuvõttes tervisele ohtlikud ning lisaks ka rahakotti laastavad.
• Nüüdisajaks on toidu ja söömise kohta kogunenud piisavalt ka asjalikku teadusinfot ning ainuke viis kõikmõeldavate söömisega seotud probleemide rägastikus õigesti tegutseda on selle, kontrollitud ja usaldusväärse baasinfo järgi (mille saad sellest raamatust). Nii säästad tervist, oled õnnelik ja hoiad kokku suure hulga raha.
• Ainult tasakaalustatud normaalne segatoit rahuldab kõik normaalse terve inimese vajadused piisava tervisliku kiiruse ja biokvaliteediga.
• Võimas abinõu haiguste riski vähendamiseks on normaalne söömine. Pidev väärsöömine on haigusi vallandav ja tervisehäirete väljakujunemist soodustav tegur.
Alljärgnevalt veendud, et normaalse söömise hädavajalik baaskursus on tegelikult lihtne, mahtudes ära vähem kui 10 leheküljele ja see polegi mingi raketiteadus!
BAASKURSUSE PÕHIREEGLID
Põhireegel nr 1
Söö igast alltoodud kaheksast toiduainete rühmast midagi. Jälgi, et söögist ei puuduks pikema aja vältel mõne toiduainete rühma esindaja. Kõik kaheksa rühma on vajalikud nädala lõikes. Rühmast võid valida vastavalt oma maitse-eelistustele, st, et kui sulle mõni konkreetne toiduaine pole mokka mööda, võid selle asendada mõne teise toiduainega samast rühmast.
Inimorganismile vajalikud toiduainete rühmad on järgmised:
1. Teraviljatooted (rukkileib, täisteraleivad, jämejahvatatud jahust pagaritooted, sepik, kaerahelbed ja nendest tehtud tooted, kodusküpsetatud leivad, kliilisandiga pagaritooted, kiudainetega rikastatud pastatooted, mitmeviljahelbepudrud, kamajahu, tangud, kruubid, riis, tatar, hirss).
2. Kaunviljad (aed- ja põldoad, herned, läätsed).
3. Puu- ja köögiviljad (õun, pirn, ploom, kirss, virsik, banaan, kiivi, granaatõun, tsitrusviljad, pähklite segud, kartul, paprika, peet, kõrvits, porgand, tomat, lehtsalatid, kapsateisendid, porrulauk, sibul).
4. Kala (väiksemad räimed ja kilud, heeringas, väiksed lõhed või forellid, haug, latikas, ahven, lest).
5. Linnuliha (kalkun, kanafilee jm linnuliha).
6. Piimasaadused (kohupiim ja selle-põhised tooted, keefir, jogurt, juust, pett, kodujuust, joogipiim, või).
7. Muud loomsed toiduained (munad, punane liha, pasteedid, veretooted).
8. Puu- ja köögiviljamahlad (naturaalsed täismahlad) ja marjad (mustikad, vaarikad, maasikad, sõstrad, karusmarjad, murakad, kibuvitsad, jõhvikad, pohlad, astelpajumarjad jt).
Selgituseks. Inimorganismi parima talitluse tagab vaid mitmekesine toit. Ühed toiduained rahuldavad paremini vajadusi ühtede toitainete, teised teiste toitainete järele. Seetõttu võimaldabki just mitmekesine, kõiki toiduainete rühmi hõlmav söömine anda ainevahetuseks, selle igapäevaseks talitluseks piisaval hulgal, piisava kiirusega ja sobivates vahekordades kõiki toitaineid. Tagatakse pidevalt parim!
Võib-olla tekib mõnel siinkohal küsimus: aga toidupüramiidid? Seletame siis selle veel kord ära. Neid on viimastel kümnenditel kõvasti reklaamitud kui piltlikke skeeme selle kohta, kui palju ja mida peaks sööma. Normaalse söömise raamatu autorid ei ole kunagi olnud toidupüramiidiusku. Oleme juba aastaid rõhutanud, et toidupüramiidid on kunstlikud ja piiratud, ning soovitanud võtta söögipoolise valiku aluseks ülaltoodud toiduainete rühmad. Toidupüramiidi koostas kunagi USA põllumajandusministeerium. Juunis 2011 kuulutas sama ministeerium selle piiratuks ja asemele soovitati toiduainete rühmi. Ja ennäe: või ja muna on rühmades jälle kenasti paigas! Järjekordne tõestus – söömisalase valestitegutsemise peiteaeg on umbes 5…10 aastat. Aga igal juhul tore, et normaalse söömise põhitõed on jõutud ka mujal maailmas paika panna! Muuseas, ameeriklased räägivad seni küll veel seitsmest hädavajalikust toiduainete rühmast, aga küllap nad jõuavad pea ka kaheksani.
Põhireegel nr 2
Varustamaks keha kõigi elutegevuseks vajalike toitainetega peaks söömine lähtuma organismi ainevahetuse vajadustest iga päeva lõikes. Vaid siis on söömine normaalne, varustades keha toitainetega vajalikus koguses ja vahekorras, vajalikul ajal ja piisava kiirusega.
Selgituseks. . Suurim viga on jätta see söömata! Organism peab saama hommikul süsivesikuid, valke ja mõõdukalt rasvu. Hommikusöök peaks andma olulise osa päevastest toidusüsivesikutest. Eelnevast ei tohi aru saada, et hommikul tuleb süüa palju süsivesikuid. Seda mitte. Oluline on see, et hommikusöök annaks kindlasti liitsüsivesikuid. Sõltumata sellest, kas teed kehalist või vaimset tööd, vajab organism pidevalt glükoosi (veresuhkrut) ja seda ongi kõige hõlpsam hankida liitsüsivesikutepõhisest toidust. Nii aitad juba hommikusöögiga ka oma kesksel organil maksal tööd teha. Kui toiduga vajalikus koguses süsivesikuid ei saabu, peab sinu maks tegema metsikult lisatööd, et veresuhkrut piisaval tasemel hoida. Väga head süsivesikuterikkad toidud hommikusöögiks on pudrud, kartulitoidud, täisterahelvestest eined, leib, sepik, pastaroad, helbed, saiake, väike pannkook lemmikmoosiga, kaeraküpsised jms. Täisteratooted sisaldavad ka piisavalt kiudaineid, mis aitavad vältida kõhukinnisust. Kui tahad, võid mõnel hommikul süüa ka tükikese tumedat šokolaadi või magusat kooki. Ei maksa peljata, et hommikune väike tordilõiguke vööümbermõõtu paisutaks. Inimkeha ainevahetus on korraldatud nii, et hommikul söödud süsivesikute muundumist ülemääraseks rasvaks ei toimu.
Hommikusöök peab andma piisavas koguses biokvaliteetset toiduvalku. Väga hästi sobib seetõttu