Enamik meist asub kusagil kahe äärmuse vahel. Nende inimeste jaoks, kes paiknevad otse vasakus ääres, võib käesolevast raamatust saadav kasu olla kesine, kuigi see võib siiski olla käepäraseks nõuannete allikaks, et juba niigi tugevat enesekindlust ja eneseväärtustamist pisut viimistleda. Nende jaoks, kes langevad skaala paremasse äärde, võib ainult raamatust väheks jääda. See võib aga olla kasulik kognitiiv-käitumisterapeudi juhtimisel toimuva raviprogrammi osana. Kõige rohkem kasu on meie raamatust neil inimestel, kes langevad skaala laialdasse keskossa. Need on inimesed, kelle jaoks madal enesehinnang on küllalt tõsine probleem, et selles suhtes midagi ette võtta, kuid kellel on veel piisavalt liikumisruumi, suutmaks vastu seista oma tavapärasele ettekujutusele iseendast ja otsida alternatiivseid võimalusi.
Võib-olla olete inimene, kes on üldiselt enesekindel, kuid kes kahtleb endas eriti keerulistes olukordades. Võib-olla aga olete inimene, keda piinab enesekriitilisus ja kes vaevu suudab endas midagi head leida. Tõenäolisemalt olete kusagil vahepeal. Ükskõik missugune ka poleks teile spetsiifiliselt omase madala enesehinnangu mõju intensiivsus ja ulatus, meie raamat annab teile juhise teekonnaks enesemõistmise ja enesega leppimise poole. Selle eesmärk on aidata teil mõista põhjusi, miks teie arvamus enesest nii vilets on, aga ka näha, kuidas kasutud mõttestambid ja ennasthävitavad käitumismudelid seda viletsat arvamust tänapäevani toidavad. Te saate teada, kuidas detailset enesevaatlust alusena kasutades viia läbi oma negatiivse enesenägemise parandamiseks mõeldud muudatusi ning kujundada välja uus, leebem, lugupidavam ja heakskiitvam ettekujutus iseendast.
Te ei peagi uskuma, et see raamat muudab teie elu revolutsiooniliselt ja teeb teist uue inimese. Põhireeglid on:
• Ole valmis erapooletuteks otsusteks
• Ole valmis katsetama uute mõtete ja oskustega
• Ole valmis panustama aega ja vaeva regulaarsesse enesevaatlusse
Kogu raamatust leiate hulgaliselt võimalusi, kuidas järele mõelda, mismoodi on teil kujunenud halb arvamus iseendast, ja näha, kuidas madal enesehinnang teid igapäevaelus mõjutab. Siin on toodud palju praktilisi harjutusi ja tabeleid märkmete tegemiseks, mis aitavad teil loetut oma isikliku olukorraga kohandada. See, kuidas te täpselt raamatut kasutate, on teie oma asi. Võib-olla otsustate selle kiiresti läbi lehitseda ja valida välja ainult paar käepärast nõuannet. Aga võib-olla otsustate pärast pealkirjade ülevaatamist, et teos on väärt süstemaatilisele läbitöötamisele kuluvat aega ja vaeva. Nii saate hoolikalt jälgida oma reaktsioone olukordades, mis teile muret teevad, ja vahetada välja vanad mõtlemismustrid, ümber kujundada oma tavalise taktika sellistes olukordades hakkamasaamiseks. Te võite hävitada vanad, negatiivsed enesekohased veendumused ja asendada need realistlikumate ning tõhusamatega.
Kui nii, leiate võib-olla kõige kasulikuma olevat liikuda edasi üks peatükk korraga, sest iga peatükk tutvustab ideid ja oskusi, mis teile edasi lugedes vajalikuks osutuvad. Samuti põhineb iga järgnev peatükk eelmisel. Sel juhul lugege peatükk kõigepealt kiiresti läbi, et saada aimu, millest on jutt. Selle esmatutvumise käigus võite ära märkida lood ja näited, mis tunduvad teie kohta käivat, nii saate hakata kaaluma, kuidas peatükk teile isiklikult sobib – lõppude lõpuks tunnete ju ise ennast kõige paremini. Siis pöörduge tagasi ja lugege peatükk uuesti ja põhjalikult läbi, pöörates tähelepanu üksikasjadele, ning tehke ka vastavaid harjutusi. Ärge asuge järgmise peatüki juurde enne, kui tunnete, et olete kirjeldatud meetodid muutuste tegemiseks korralikult omandanud – see tähendab, te mõistate, mida nad endast kujutavad ja kuidas neid kasutada ja ka tulemused hakkavad vähehaaval ilmnema. Kui tormate edasi liiga kiiresti, riskite sellega, et ei omanda midagi korralikult. Sel juhul ei saa esitatud mõtted avaldada teie ettekujutusele endast mitte mingit märgatavat mõju. See kõik võtab aega just nii palju kui võtab – ja te olete seda aega väärt.
Kui otsustate tõepoolest raamatu süstemaatiliselt läbi töötada, võtab see aega. Kõige suurem on kasutegur tõenäoliselt siis, kui varute iga päev mingi kindla aja (ütleme 20-30 minutit), et lugeda, mõelda, plaani pidada ja oma märkmeid üle vaadata. Kahtlemata nõuab see pühendumist, eriti kuna raamat palub teil mõnikord mõelda sündmustele ja teemadele, mis võivad teile valusad olla. Aga eriti siis, kui teie kahtlused eneses on kestnud pikka aega, kui nad teid tõsiselt häirivad ning teie tegutsemist piiravad, võib pühendumine end hiljem ära tasuda. Võib juhtuda, et satute ummikusse ega näe, kuidas edasi minna või ei suuda leida oma tavamõtlemisele alternatiivi. Ärge saage enda peale pahaseks ega andke alla – jätke asi mõneks ajaks kõrvale ning tulge selle juurde tagasi hiljem, kui mõtted selgemad ja olete ise rahulikum. Võib-olla leiate hoopis, et parem on raamatut läbi töötada koos sõbraga. Kaks pead on tihti parem kui üks ja teie valupunktid võivad tema omadest erineda. Võib-olla suudate teineteist toetada, julgustada jätkama, nii võite olla kindel, et teie katsed tegutseda uut moodi, pöörata tähelepanu oma mina positiivsetele külgedele ja mõelda loovalt selle üle, kuidas kohelda iseennast nii nagu kedagi, keda me hindame, armastame ja austame, kannavad vilja.
Hoiatuseks
See raamat ei pruugi aidata igaüht, kel on madal enesehinnang. Mõnikord raamatust ei piisa. Kõige lihtsam võimalus piinavate mõtete võitmiseks on neist kellegagi rääkida. Sageli piisab armastatud pereliikme või hea sõbraga vestlemisest, et raskusi leevendada ja eluga edasi minna. Mõnikord aga ei aita ka see. Siis tuleb minna kellegi jutule, kes on spetsiaalselt õppinud ahastuses inimesi abistama – olgu see siis arst, nõustaja või psühhoterapeut. Võib juhtuda, et enesehinnangule keskendumine muudab teie enesetunde veel hullemaks, selle asemel, et aidata teil selgelt näha ja konstruktiivselt mõelda, kuidas olukorda parandada. Võib ka olla, et teie negatiivsed enesekohased veendumused ja usk, et need jäävadki püsima, on nii tugevad, et te ei suuda üldse hakata siin toodud ideid ja praktilisi oskusi kasutama. Niisugustel juhtudel teeksite ehk targemini, kui otsiksite professionaalset abi. Eriti kehtib see siis, kui tunnete, et teil tekivad eelkirjeldatud depressiooni tunnused või olete normaalseks eluks liiga närviline või märkate, et kaalute enesehävituslikku tegutsemist. Psühholoogilise abi otsimises ei ole midagi häbiväärset – samamoodi viite auto töökotta, kui see korralikult ei tööta, või lähete üle jõu käivate juriidiliste probleemidega advokaadi jutule. Abi otsida tähendab avada uks teistsuguse tuleviku võimalusele. See tähendab, et alustate teekonda enese tundmaõppimise ja tunnustamise suunas, kasutades tähelepaneliku ja sõbraliku teejuhi abi, selle asemel et üksipäini õiget teed otsida. Kui tunnete, et raamatus kirjeldatud lähenemine, selle praktiline lähtepunkt ja oma olemuse õigustamise rõhutamine enesevaatluse ning süstemaatiliste muudatuste kaudu teile sobib, siis võib-olla on teile parimaks teejuhiks kognitiiv-käitumisterapeut.
Kognitiiv-käitumisteraapia on psühhoteraapia vorm, millele pani Ameerika Ühendriikides aluse Philadelphias töötav psühhiaater professor Aaron T. Beck. See on tõenditele toetuv lähenemine, mis põhineb psühholoogilisel teoorial ja kliinilistel uuringutel. Esmakordselt näidati selle efektiivsust depressiooni ravis 1970. aastate lõpul. Sellest ajast alates on kognitiiv-käitumisteraapia laiendanud oma haaret ja tänapäeval kasutatakse seda edukalt palju mitmekesisema probleemideringi puhul, sealhulgas ärevushäired, paanikahäire, raskused lähisuhetes, probleemid seksuaalelus, söömishäired (nagu anoreksia ja buliimia), alkoholi- ja narkosõltuvus ning posttraumaatiline stressihäire. Meie sarjas leidub raamatuid, mis tegelevad mõnedega neist probleemidest.
Kognitiiv-käitumisteraapia on ideaalne lähenemisviis madala enesehinnangu korral. Seda seetõttu, et ta annab kergestimõistetava raamistiku mõistmiseks, kuidas probleem tekkis ja mis seda siiamaani toidab. Iseäranis keskendub kognitiiv-käitumisteraapia mõtetele, veendumustele, suhtumisele ja arvamustele (seda tähendabki sõna “kognitiivne”). Ja nagu me juba varem märkinud oleme, on inimese arvamus iseendast madala enesehinnangu tuumaks.
Ärge