Kallas tainas vormidesse ja küpseta 160 kraadi juures 45–50 minutit. (Tordipõhjad peaksid olema pealt kuldpruunid.)
Lase tordipõhjadel vormis ja ahjurestil 20 minutit jahtuda. Tõmba noaga piki vormi sisekülge, et põhi vormi küljest lahti tuleks, ja kummuta põhjad vormidest restile.
Kui põhjad on täielikult jahtunud, mässi mõlemad eraldi ja hoolikalt toidukilesse. Mässi kilega kaetud põhjad omakorda hõbepaberisse ja pane need 48 tunniks külmikusse. Võta põhjad välja alles tund aega enne serveerimist, kuid ära eemalda toidukilet ega hõbepaberit enne, kui hakkad torti valmis tegema.
Maasikad
(Pane maasikad juba mitu tundi enne serveerimist valmis.)
Pese puhtaks ja puhasta kolme karbi jagu maasikaid. (Kõige kergem on marju puhastada väikese terava noaga ja lõigata maasika ülemine osa lihtsalt ära.) Viiluta maasikad, kuid jäta alles tosinkond kõige suuremat ja ilusamat marja, millega hiljem torditükke kaunistada. Maitse maasikaid ja lisa suhkrut, kui need on liiga hapud. Sega marjad läbi, kata kauss kaane või toidukilega ja tõsta külmikusse.
Hannah’ vahustatud crème fraiche
(See säilib mitu tundi. Sega varem valmis ja jäta külmikusse.)
480 ml vahukoort
100 g suhkrut
120 ml hapukoort (selle asemel võib kasutada maitsestamata jogurtit, kuid see ei püsi hiljem nii hästi vormis ja seda tuleb lisada alles viimasel hetkel)
100 g pruuni suhkrut (hiljem peale raputamiseks)
Vahusta vahukoor suhkruga. Kui see on muutunud tugevaks (katseta seda spaatliga), siis sega õrnalt juurde hapukoor. Võid seda teha käsitsi või mikseri kõige aeglasemal käigul.
Maasika-vahukooretort Swenseni moodi
Lõika mõlemad tordipõhjad kuueks sektoriks ja tõsta need eraldi desserttaldrikutele. Tõsta igale tükile viilutatud maasikaid. Lisa maasikatele mitu korralikku lusikatäit crème fraiche’i ja puista peale pruuni suhkrut. Kaunista varem kõrvale pandud tervete maasikatega. Serveeri ja jää ülevoolavaid kiidusõnu ootama.
Tegin seda torti Normanile, Carriele ja emale. Kasutasin ainult ühte tordipõhja ja panin teise sügavkülma. Valmistasin poole väiksema koguse crème fraiche’i ja kasutasin ainult kahte karbitäit maasikaid.
Teine peatükk
Hannah lisas vahukoorele suhkru ja lõpetas ilmateate ajal selle vahustamise. Prožektorite all oli palav. Hannah lootis, et vahukoor ei muutu supiks. Kui vahukoor oli muutunud tugevaks, segas Hannah sellele õrnalt juurde hapukoore. Peale uue maitsenüansi aitas hapukoor magustatud vahukoorel ka kohevust säilitada. Hannah oli juba valmis sõrme kaussi torkama, kui talle meenus, et teda filmitakse, ja maitses segu lusikaga. Siis tõstis ta tordipõhja tükile kulbitäie Lisa kasvatatud maasikate viile, lisas mitu korralikku lusikatäit vahukooresegu, asetas vahukoore keskele täiusliku terve maasika ja puistas peale pruuni suhkrut. Hannah’ omalooming, maasika-vahukooretort Swenseni moodi, oli uudiselugejatele serveerimiseks valmis.
Lühikest kasvu ja turske assistent, kellest energilisemat meest polnud Hannah iialgi kohanud, andis talle märku, et ta end valmis paneks. Ilmateade oli lõppenud ja nägus teravate näojoontega uudisteankur Chuck Wilson tõmbas juba otsi kokku, tuletades vaatajatele meelde, et nad ei vahetaks kanalit, sest kohe pärast kanalivõrgustiku ühist välisuudiste lõiku algab Hartland Flouri jahuveski küpsetamisvõistlus.
Hannah’ süda hakkas peksma, kui ta kandiku kätte võttis. Ta oli selle kõik proovis läbi mänginud, kuid käes hoida tühja kandikut polnud sama mis tordi, taldrikute ja kahvlitega kuhjatud alust. Hannah astus edasi ettevaatlikult, et mitte komistada ühegi lava külge kleebitud raske kaabli otsa – kleepimiseks oli kasutatud teipi, mida Mason Kimball kutsus “valgustaja teibiks”4, kuigi Hannah’ silma järgi oli see tavaline toruteip – ja manas näole nii laia naeratuse, kui suutis, suundudes pika kaarekujulise uudistelaua juurde, mille taga istusid neli uudiselugejat. Hannah hoidis hoolikalt naeratust suul – Mason oli teda juhendanud – ja ulatas igale teadustajale torditüki.
Hannah seisis uudiselugejate kõrval, kui nad ahhetasid ja ohhetasid ning torti maitsesid. Chuck Wilson märkis, kui kallid võisid hooajavälised maasikad olla. Kust oli Hannah neid sellisel aastajal saanud? Hannah naeratas ja vastas, et tema abiline Lisa Herman kasvatas need ise oma kasvuhoones. Anoreksiku välimusega Dee-Dee Hughes küsis, kui palju oli igas torditükis kaloreid. Hannah vastas, et ta ei tea seda, kuid dieeti pidavad inimesed jätavad tavaliselt magustoidu söömata. Spordiuudiste teadustaja Wingo Jones teatas, et tema arvates võiksid professionaalsed sportlased maasika-vahukooretordist enne iga võistlust vajamineva süsivesikukoguse kätte saada. Hannah’ naeratus oli hakanud selleks ajaks juba hääbuma, kuid ta suutis öelda, et tema arvates võiks see olla hea mõte. Ainuke uudisetiimi liige, kes ei teinud ühtegi magedat märkust, oli ilmateadustaja Rayne Phillips, kes jätkas vahukooretordi suhu kühveldamist, kuni oli viimsegi raasu ära söönud.
Kui uudistesaade oli läbi, läks Hannah tagasi kööki, et asjad kokku pakkida. Ta avas ahjuukse ja avastas, et ahi oli tühi nagu sepalõõts. Edna oli küpsetamata tordipõhjad juba koolikööki toimetanud. Selle asemel, et kõigi veel pooleldi täis kausside transportimisega vaeva näha, otsustas Hannah ka teise tordi kohe valmis teha ja valmis kujul koju viia. Ta kupatas ülejäänud Lisa maasikad tordipõhjale, kattis need vahukooreseguga, tippis peale kaunistamiseks mõeldud terved maasikad ja puistas ülejäänud pruuni suhkru. Siis vajutas ta kinni tordialuse kuppelkaane, ladus kasutatud köögiriistad ja kausid kaasavõetud sangaga pappkasti ja tassis kõik lava taha.
“Sa olid kaamerate ees võrratu, Hannah.” Andrea ootas õde lava külgkardinate vahel ja aitas Hannah’l asjad tagumise seina äärde paigutatud metallriiulitele tõsta.
“Aitäh.” Hannah võttis komplimendi vastu ja otsis pilguga õetütart. Kui Hannah oli Normani loo teatavaks teinud ja härra Hart mõistis, et üks žüriiliikmetest tuli tema kohustustest vabastada, siis oli ta palunud Traceyl mängida fortuunat ja tõmmata välja viienda žüriiliikme nimi klaaskausist, mis sisaldas Lake Edeni linnavolikogu liikmete nimedega paberilipikuid. “Kus Tracey on?”
“Ikka veel grimmis. Bill toob ta siia niipea, kui seal temaga valmis saadakse.”
“Ta ei ole närvis, ega ju?”
Andrea raputas pead. “Ta arvab, et see on lõbus. Sa lindistad saadet, eks, Hannah? Bill pani meie videomaki küll enne kodust lahkumist lindistama, aga mul on varukoopiat vaja.”
“Saad kaks koopiat. Lindistan ise saadet ja sama teeb ka ema.”
“Ema?” Andrea kulmud kerkisid kõrgustesse. “Ta ei oska ikka veel videomakiga lindistada. Kui meie kaabeltelevisioon ei töötanud, siis palusin tal mulle üht filmi lindistada ja sain temalt hoopis kaks tundi Richard Simmonsi aeroobikatrenni.”
Hannah patsutas õe õlga. “Rahune maha, Andrea. Lisa lindistab saadet ja sama teeb enamik mu kliente. Saad tosinaid varukoopiaid. Võin seda sulle peaaegu täiesti kindlalt lubada.”
“Loodan seda väga. See on Tracey esimene teleesinemine ja kunagi ei või teada, mil mõni tähtis produtsent juhtub seda nägema. Niimoodi lapsstaare avastataksegi.”
Hannah suutis manada näole naeratuse, sama, mida oli kasutanud, kui pidi kuulama kolme uudiselugeja idiootlikke tähelepanekuid oma vahukooretordi kohta. Hannah ei kavatsenud hakata Andreale selgitama, kui ebatõenäoline see oli, et mõni tähtis produtsent vaataks kohalikku KCOW telekanalit.
“Lähen