Suur võidujooks. Jüri Kolk

sinna jõudmas, pilk pingsalt kaugusse suunatud, ehk silmside vältimine aitab tüübist mööda pääseda, mõnikord aitab. Seekord kahjuks nii hästi ei läinud. See kuradi kämbu ronis mulle tee peale ette ja kukkus lõugama: „Noh, sina, suur molkus! Miks sa ei takista mind seda ratast varastamast?“ Katsusin edasi minna, aga tüüp astus ette. Noh, jah, kurat. „No ära varasta siis, raisk,“ ütlesin talle. „Varastada ei ole ilus.“

      „Ei ole jah ilus, ma tean,“ vastab tema. „Aga miks sa siis midagi ette ei võta, miks sa ei muuda maailma kaunimaks?“

      „No persse, mida sa minust tahad, ah?“ Tavaliselt ma ei räägi nii, isegi ei mõtle nii, aga täna kuidagi kruvisin ennast jälle üles ja elukogemus näitab, et mingist tasemest allpool ei toimi rafineeritud viisakus piisavalt mõjusa solvanguna. Võimalik, et lasin siin mööda – selle tüübi puhul oleks liialdatud viisakus mõiganud küll. Samas, sai juba stiil valitud … „Kui tahad, et maailm oleks kaunim, siis piisab sellest, et sa ise ei varasta, kas pole nii?“