Õilis rüütel. Margaret Moore

tuli ägedalt kaitsev helk. „Ma ei lase ühelgi mehel sulle haiget teha, nagu su isa su emale tegi.“

      See oli esimene kord, kui Maloren tema ema saatusest rääkis, ja Beatrice’il oli valus kuulda, kuidas ta ema oli kannatanud. Ent ta oli alati oletanud, et ema elu polnud õnnelik olnud. Tema isa polnud armastanud kedagi peale iseenda. Ta hoolis ainult rikkusest ja võimust. Ta oli olnud rahul, et tütar on ilus, sest see tegi temast hinnalisema asja, mida pakkuda. Ta oli olnud asi, millega kaubeldakse, mida müüakse või vahetatakse.