«Teie loal,» ütles ta kaant avades.
Tubaka meeldiv lõhn kõditas mu haistmist, kui ta seda ringi pakkus.
«Suurepärane kraam,» märkis ta. «Hästi laagerdunud rip-rap. Tõesti? Keegi ei taha? Mis siis ikka – »
Ta tõstis näputäie sõõrmete alla, hingas sisse ning pühkis tillukese daamiliku pitsiga ääristatud taskurätiga peenutsevalt nina.
Isa nõjatus üle laua, nägu vihkamisest lõkkel.
«See on siis tõsi!»
Murray vaatas teda teatava üllatusega.
«Tõsi? Kulla sir, ma ju kinnitasin teile, et see on rip-rap.»
Isa pöördus Peteri ja minu poole.
«Kui ma sulle rääkisin – sellest mehest, Robert – lootsin, et olin eksinud – et olin teda asjata laimanud. Aga nüüd on ta end omaenese suu läbi süüdi mõistnud.»
Murray asetas tubakatoosi õrnalt enese ette lauale.
«Ahaa,» pomises ta. «Või nii! Te viitasite minu hüüdnimele, või peaks ehk ütlema varjunimele?»
Isa naeris mõrult.
«Varjunimele! Piraadinimele! Aga räägime nüüd otse ja ausalt, Andrew Murray. Olete te kapten Rip-Rap?»
«Ütleksin, et enamik inimesi nõustuks minu ametit nõnda kirjeldama küll,» vastas Murray, «ehkki ma isiklikult eelistan end korsaariks kutsuda. See sõna vääriks märksa laiemat kasutust ja see kõlab teataval määral – Hea küll, me ei ole siin keeleteaduse vähemtuntud harude üle arutlemiseks. Ma olen see, keda rahvasuus kapten Rip-Rapina tuntakse, ja võiksin küllap põhjendatult väita, et kui selle tunnistamise läbi mulle häbi osaks langeb, on see justnimelt teie süü, Ormerod, kes te mind – teie väljendit kasutades – piraatluse teele sundisite.»
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.