1.8 Inimõiguste kultuuri kasvatamine
Tuntud väljend „kõik teed viivad Rooma” tähendab, et eesmärgini jõudmiseks on tihti mitu võimalust. Samuti on erinevaid võimalusi ka inimõigustealase hariduse pakkumiseks. Seetõttu tasub inimõigustealase hariduse kirjeldamisel ehk lähtuda eelkõige selle eesmärgist: kasvatada kultuuri, kus inimõigusi mõistetakse, kaitstakse ja austatakse, või 2009. aasta noorte inimõigustealase hariduse foorumi osalejate sõnu kasutades: „kultuur, kus inimõigusi õpitakse, nende järgi elatakse ning nende kaitseks tegutsetakse”.
Isegi kui kõik lilled maha lõigatakse, ei jää kevad tulemata.
Pablo Neruda
Inimõiguste kultuur ei tähenda üksnes seda, et igaüks teab oma õigusi, sest teadmine ei võrdu tingimata lugupidamisega ning ilma lugupidamiseta tekivad alati rikkumised. Kuidas siis kirjeldada inimõiguste kultuuri ning iseloomustada selle järgijaid? Käesoleva käsiraamatu koostajad on nende küsimuste üle mõelnud ning sõnastanud mõned (kuid mitte ainuvõimalikud) vastused. Inimõiguste kultuuri järgivad inimesed:
• tunnevad ja austavad inimõigusi ja põhivabadusi;
• peavad lugu iseendast ja teistest ning hindavad inimväärikust;
• näitavad oma suhtumises ja käitumises üles lugupidamist teiste inimeste õiguste vastu;
• järgivad reaalselt soolise võrdõiguslikkuse põhimõtteid kõigis valdkondades;
• austavad, mõistavad ja hindavad kultuurilist mitmekesisust, eelkõige teisi rahvuslikke, etnilisi, usulisi ja keelelisi rühmi ning muid vähemusi ja kogukondi;
• on võimestatud ja aktiivsed kodanikud;
• edendavad demokraatiat, sotsiaalset õiglust, kogukondlikku üksmeelt, solidaarsust ja sõprust inimeste ja rahvaste vahel;
• toetavad oma tegevusega aktiivselt rahvusvaheliste organisatsioonide püüdlusi rahumeelse kultuuri kasvatamisel, lähtudes inimõiguste universaalsetest väärtustest, rahvusvahelisest mõistmisest, sallivusest ja vägivallatusest.
Erinevate sotsiaalsete, majanduslike, ajalooliste ja poliitiliste tingimuste ja asjaolude tõttu avalduvad loetletud ideaalid eri ühiskondades erinevalt. Seetõttu lähenetakse ka inimõigustealasele haridusele erinevalt. Inimesed võivad olla eriarvamusel selle üle, kuidas oleks kõige parem ja sobivam inimõiguste kultuuri kasvatada, kuid see peabki nii olema. Eri inimestel, rühmadel, kogukondadel ja kultuuridel on erinevad lähtekohad ja huvid. Inimõiguste kultuuris tuleks selliste erinevustega arvestada ning neid austada.
2. Kompassi põhimõtted inimõigustealase hariduse käsitlemisel
Kompassi kasutamine inimõigustealase hariduse pakkumiseks eri kultuurides ja keeltes
Kompassi esimese redaktsiooni kasutamisel saadud kogemused näitasid, et kogu Euroopa jaoks ühtse käsiraamatu kirjutamine on võimalik. Kultuuride ja keelte erinevused ei takista, vaid pigem rikastavad meie tööd. Inimõigused puudutavad igaühte meist, sest meil kõigil on väärikustunne ning me kõik tunneme alandust, kui meie õigusi meile keelatakse. Kuna inimõigused on universaalsed ning seotud selliste rahvusvaheliselt tunnustatud dokumentidega nagu inimõiguste ülddeklaratsioon, on inimõigustealase hariduse eesmärgid ja põhimõtted kohaldatavad kõigis ühiskondades, kuigi selle praktikat tuleb alati kohandada kohalike oludega.
Euroopa on iseenesest väga mitmekesine piirkond. Meie maailmajaos räägitakse üle 200 keele. Selle piirides on esindatud kõik suuremad religioonid. Euroopat seostatakse demokraatia sünniga, kuid siit võib leida ka maailma ajaloo kohutavamaid fašismi ja totalitarismi näiteid. Euroopa minevikule on jätnud jälje holokaust, kolonialism ja orjapidamine ning praegusel ajal siin asuvatest tuumarelvadest piisaks planeedilt kogu elu minemapühkimiseks. Teisalt antakse siin igal aastal välja Nobeli rahupreemiat ning siin on loodud kogu maailmas tunnustust leidnud alaline inimõiguste kohus.
Vanemad saavad anda ainult head nõu või suunata [lapsi] õigele teele, kuid oma iseloomu kujundamine on iga inimese enda kätes.
Tänaste Euroopa riikide seas on nii neid, mida Euroopa Nõukogu asutamise ajal 1949. aastal veel olemaski polnud, kui ka neid, mille piirid pole sadade aastate jooksul pea üldse muutunud. Mõned piirid muutuvad konfliktide tõttu ka praegusel ajal. Seega elab Euroopas inimesi, kes puutuvad igapäevaselt kokku vägivalla ja konfliktidega, samas kui teised elavad suhtelises rahus, turvalisuses ja jõukuses.
Igas Euroopa riigis on miljonäre, aga meie maailmajaos on ka miljoneid allpool vaesuspiiri elavaid inimesi. Mitmekesisust leidub nii iga riigi sees kui ka riikide vahel. Mõnes Euroopa osas on õpetaja päevapalk suurem kui teisal kogu tema kuutasu. Teatud piirkonnas ei pruugi õpetaja mitme kuu jooksul üldse palka kätte saada. Kuidas on lood nende õpilastega? Koolikohustuslike aastate arv ulatub üheksast aastast Küprosel ja Šveitsis kuni 13 aastani Belgias ja Madalmaades. Kooli lõpetanud õpilaste töölesaamisvõimalused võivad olla väga erinevad. Samuti esineb suuri lahknevusi noorte võimalustes teostada oma sotsiaalseid õigusi ja elada iseseisvalt. Eurostati andmetel võib noorte seas olla töötuid vaid 7,6 % nagu Madalmaades või tervelt 44,5 % nagu Hispaanias või 43,8 % nagu Lätis.7
Inimõigustealase hariduse sotsiaalne, kultuuriline ja poliitiline kontekst on eri kogukondade ja riikide puhul erinev. Seega peavad erinema ka hariduse lähtekohad, sisu ja meetodid, kuigi põhimõtted ja eesmärgid jäävad samaks.
2.1 Inimõigustealane haridus eri õppevormides
Esimese redaktsiooni kasutamisel saadud kogemused näitasid, et lisaks noortekeskustele, noorteorganisatsioonidele ja vabaühendustele kasutatakse Kompassi sageli ka koolides, ettevõtetes ja isegi valitsusasutuste koolitusosakondades. See tähendab, et Kompassi kasutavad igas vanuses inimesed paljudes erinevates õppevormides.
Meie algse idee järgi oli Kompass mõeldud kasutamiseks eelkõige noorsootöötajatele väljaspool tasemehariduse süsteemi, näiteks huvikoolides, spordiklubides, kirikute noorterühmades, ülikoolide klubides, inimõiguste kaitse rühmades ning noortevahetusorganisatsioonides. Sellistes kohtades keskendutakse noorte isiklikule ja sotsiaalsele arengule ning harjutustele lähenetakse terviklikult – teadmisi, oskusi ja hoiakuid arendatakse sotsiaalses kontekstis.
Samas kasutatakse Kompassi ka tasemehariduses, koolides ja ülikoolides, kus põhirõhk on tihtipeale teadmiste omandamisel ning vähem tegeletakse oskuste ja hoiakute kujundamisega. Paljud õpetajad on leidnud võimaluse lisada Kompassi harjutusi ajaloo, geograafia, keeleõppe ja kodanikuõpetuse ainekavadesse ning pädevuspõhiste õppekavade üha laiem kasutuselevõtmine suurendab neid võimalusi veelgi. Personalikoolituse valdkond, näiteks õpetajate, juhtide, valitsusametnike ja kohtunike koolitus, asub kuskil tasemehariduse ja vabahariduse vahepeal, kuid ka siin kasutavad koolitajad Kompassi nii üldise inimõigustealase koolituse pakkumiseks kui ka konkreetses asutuses esinevate võrdsete võimaluste ja rassismi probleemide käsitlemiseks.
Compasito harjutused on tihti lihtsamad ja mängulisemad ning võivad lühiduse tõttu paremini sobida klassis kasutamiseks.
Mõnes riigis on Kompass tunnistatud koolisüsteemi ametlikuks õppevahendiks. Mõistes vajadust pakkuda inimõigustealast haridust ka noorematele lastele, töötas Euroopa Nõukogu noortesektsioon välja laste inimõigustealase hariduse käsiraamatu Compasito. Compasito sobib eelkõige 7–13 aasta vanustele lastele ning selle lähtekohtade ja meetodite aluseks on Kompass.
Inimesed tegelevad inimõigustealase haridusega mitmel eri viisil ning kuigi Kompassi iga harjutuse juures soovitatud meetodid ja seosed on ka iseenesest huvitavad, tuleb siiski meeles pidada, et harjutuste puhul on kõige olulisem see, mida osalejad nendest