Ka töötavad noored peaksid saama õiglast töötasu. Samas on see olukord keeruline ja riigiti erinev. Üldiselt on noorte töötuse määr siiski kõrgem kui vanemates vanuserühmades.
Kuigi võrdse töö eest võrdse palga maksmise põhimõtet üldiselt tunnustatakse, peetakse noorte tasustamist sageli erijuhtumiks ning paljudes riikides lubatakse noortele maksta sama töö eest väiksemat palka kui täiskasvanutele. Sellist praktikat õigustatakse kahe põhjendusega. Esiteks tahetakse takistada noorte liiga varast tulekut tööturule selle asemel, et jääda kooli ja omandada hea haridus. Teiseks tuleb tööandjatele siiski jätta motivatsiooni väheste kogemuste ja oskustega noorte palkamiseks. Eriti puudutab see koolist väljalangenud noori, kelle arv üha kasvab ning kes muidu jääksid lihtsalt tänavale, satuksid pahandustesse ja oleksid riigile koormaks. Sellise poliitika rakendamine ning selle edukus noorte töötuse vähendamisel on olnud riigiti erinev.
Euroopa sotsiaalõiguste komitee (Euroopa sotsiaalharta täitmist kontrolliv institutsioon) leiab, et noortele väiksema tasu maksmine ei ole vastuolus õiglase palga tagamise kohustusega juhul, kui palgavahe on mõistlik ja kahaneb kiiresti. Näiteks 15–16-aastaste puhul peetakse mõistlikuks, kui nende töötasu on 30 % madalam kui täiskasvanute algpalk. 16–18-aastate puhul aga ei tohi see vahe enam ületada 20 %.
Noored ei pruugi alati väikest palka saada. Õigupoolest on terve hulk hästi haritud noori, kes teenivad väga hästi – mõnede arvates isegi liiga palju. Näiteks läheb noortel väga hästi uusi tehnoloogiaid kasutavates majandussektorites, kus nad saavad oluliselt suuremat palka kui pensionieale lähenevad töötajad.
Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvaheline pakt, artikkel 7
Käesolevast paktist osavõtvad riigid tunnustavad igaühe õigust õiglastele ja soodsatele töötingimustele, sealhulgas iseäranis:
a) hüvitisele mis kindlustab kõigile töötajatele miinimumina:
i) õiglase töötasu ja võrdse väärtusega töö eest võrdse hüvitise ilma igasuguse vahetegemiseta, kusjuures naistele peavad olema garanteeritud töötingimused, mis pole halvemad meeste omadest, ja võrdne tasu võrdse töö eest.
Euroopa sotsiaalharta
Artikli 7 lõige 5: noortöötajate ja kutseõpilaste õigus saada õiglast palka või muud sobivat hüvitist.
Artikli 4 lõige 3: naistöötajate õigus kaitsele diskrimineerimise eest seoses meeste ja naiste töötasuga.
Jaotusmaterjal
Tööliste palgamäärad olenevalt soost ja vanusest
Kas on teisi võimalusi?
Mul on väga kahju, et ma ei saanud sellest kellegagi rääkida.
Raskusaste Tase 3
Rühma suurus 9–24 (3 alarühma)
Aeg 90 minutit
Teemad
• Rahu ja vägivald
• Lapsed
• Tervis
Ülevaade Rollimäng, milles käsitletakse järgmisi probleeme:
• inimestevaheline vägivald;
• kiusamine
Seotud õigused
• Alandava kohtlemise keeld
• Õigus inimväärikusele
• Õigus olla kaitstud igasuguse füüsilise ja vaimse vägivalla eest
Eesmärgid tagajärgedega
• Suurendada teadmisi ja mõistmist seoses kiusamise põhjuste ja
• Arendada oskusi probleemi vastu võitlemiseks
• Tekitada empaatiat kiusamise ohvrite suhtes
Materjalid
• Rollimängus esitatavate stseenide koopiad (igale rühmale üks)
• Üks „tõestisündinud lugude” leht
• Piisavalt ruumi rollimängu läbiviimiseks
Juhised
1. Tutvustage ülesannet. Selgitage, et edasi töötavad osalejad väikestes rühmades, et valmistada ette lühikesed rollimängud kiusamise teemal.
2. Viige läbi lühike ajurünnak teemal: „Mis on kiusamine?” See aitab jõuda ühisele arusaamale sellest, mida kiusamine endast kujutab, millisel kujul see võib avalduda ning et seda võib ette tulla igas koolis, huviringis, organisatsioonis või töökohas.
3. Jagage osalejad kolme rühma ning andke igale rühmale läbimängimiseks üks stseen. Laske osalejatel 15 minutit proovi teha ja valmistuda.
4. Kui nad on valmis, paluge igal rühmal üksteise järel oma stseen ette kanda.
5. Ärge esitage kommentaare enne, kui kõik rühmad on oma stseeni ette kandnud. Seejärel alustage arutelu suures rühmas.
Analüüs ja hindamine
• Alustage rollimängude analüüsist.
• Kust võtsid rühmad materjali oma stseeni ettevalmistamiseks? Kas see pärines kiusamist käsitlevatest lugudest, filmidest või enda elust?
• Kas stseenid olid realistlikud?
• Millised esimese stseeni osatäitjate sõnavõtud soodustasid ja millised takistasid olukorra lahendamist?
• Seoses teise stseeniga: kui lihtne on rääkida otsekoheselt sõbraga, kellele meeldib teisi kiusata? Millised vestlusvõtted annavad selles olukorras üldiselt positiivseid ja millised negatiivseid tulemusi?
• Seoses kolmanda stseeniga: kui lihtne on rääkida otsekoheselt sõbraga, keda kiusatakse? Kuidas leida ohvrile vastuvõetavaid lahendusi?
Nüüd paluge kolmel vabatahtlikul lugeda rühma ees ette kolm „tõestisündinud lugu”. Paluge nende sisu kohta üldiselt arvamust avaldada ning jätkake aruteluga kiusamise põhjuste, selle vastu võitlemise ja seonduvate õiguste üle.
• Kuidas tunneb end teie arvates inimene, keda kiusatakse?
• Kas kiusatav on ise oma kiusamises süüdi?
• Miks kiusajad kiusavad? Näiteks kas nad tahavad teiste alandamisega midagi tõestada?
• Kas kiusamine kuulub vägivalla mõiste alla?
• Kas kiusamise eesmärk on oma võimu näidata ja hoida?
• Kas kiusamine on vältimatu?
• Kui mõnda sinu sõpra kiusatakse, kas sa peaksid sellest teatama täiskasvanule, isegi kui sõber rääkis sellest sulle saladuskatte all?
• Millised sagedasemad eelarvamused valitsevad kiusamise ohvrite suhtes?
• Kelle ülesanne on tegeleda kiusamise probleemi lahendamisega?
•