Sisuliselt ei ole õieti küll mitte palju muutunud. Iseäranis väikseks jääb see luba-andmise muutmine keelamise-õiguse vastu põhjuskirjaga seltside juures. Nende asutamiseks ei ole küll mitte luba vaja, selts aga ei saa enne oma tegevust alustada, kui põhjuskiri registrisse sisse on kirjutatud. Selle otsuse peab seltsiasjade komisjon küll kuu aja jooksul tegema, nagu seadus käsib, aga selles käsus ei ole ära nähtud, mis tagajärg selle käsu täitmatajätmisel on ja kuidas komisjoni saab sundida, et ta sellest tähtajast kinni peaks. Küll on aga teada, et tihti kuust aasta saab.
Mis vahe on nende kahe seltsidegrupi vahel? Põhjuskirjaga seltsil on õigus: liikumata varandust omandada ja võõrandada, kapitalisid asutada, lepinguid teha, kohustusi oma peale võtta ja kohtus kosta ning nõuda. Ilma põhjuskirjata seltsil ei ole neid õigusi mitte ja sellega annab ta ainult kooskäimisevõimaluse. Teda on aga kerge asutada.
Isikud, kes niisugust seltsi tahavad asutada, teatavad sellest kubernerile teada-andmise teel. Teada-andmisele peavad vähemalt 3 isikut alla kirjutama. Nende allkirjad peavad notari poolt tõendatud olema. Niisamuti peab notar nende allakirjutajate seaduslikku õigusevõimet tõendama.
Selles teada-andmises peavad üleval olema: 1) seltsi eesmärk, 2) asutajate nimed, isanimed, perekonnanimed, seisus ja elukoht, 3) seltsi tegevuse piirkond, 4) seltsi juhatajate valimise kord; kui eestseisust valida tahetakse, siis viimase valimise ja täiendamise kord, niisamuti ka juhatajate ja eestseisuse asukoht, 5) liikmete sisse- ja väljaastumise kord.
Kui kuberner teada-andmise kätte on saanud ja arvab, et seltsi avada ei või, siis annab ta asja kubermangu seltsiasjade komisjoni kätte läbi vaadata. Kui kahe nädala jooksul sellest päevast, mil kuberner teada-andmise kätte sai, asutajatele, kes teada-andmise sisse saatsid, komisjonist seltsi avamise kohta täpipealt põhjendatud keeldu ei tule, siis võib selts oma tegevust alustada.
Nagu siit näha, annab seadus kubermangu-komisjonile kindla tähtaja, kaks nädalat, mille jooksul komisjon avamist võib keelata. Kui komisjon selle aja jooksul oma õigust ei tarvita, siis ei või ta avamist enam takistada.
Siin on teada-andmise viis rohkem läbi viidud kui põhjuskirjaga seltside asjus. Seaduses on üteldud, et komisjon täpipealt põhjendatud keelu teada peab andma. Siin on nüüd segaseks jäänud, mis asutajatel niisugusel korral tuleb teha, kui lihtne, ilma põhjenduseta keeld teada antakse või kui keelu teada-andmise tähtaeg mööda lastakse minna. Esimesel asjaolul on küll rohkem teoreetiline huvi, sest kui keeld tuleb, olgu ta põhjendatud või põhjendamata, ei saa tegelikult tema vastu toimetada ja võib ainult kaevata. Kui aga keeld hiljaks jääb ja selts oma tegevust on alustanud, siis on juba tegelik huvitav küsimus, mida siin teoreetiliselt ära ei saa otsustada.
Ühe nõu järele võiks aga asutajad küll käia: kui seaduses määratud tähtajal keeldu ei ole, siis tuleb seltsi tegevus otsekohe avada, nagu seadus seda lubab.
Nagu juba tähendatud, ei või niisugused põhjuskirjata seltsid liikumata varandust omandada ja pole neil üleüldse mitte kõiki juriidilise isiku õigusi. Need seltsid on aga, nagu juba tähendatud, väga head selle poolest, et neid kergem on asutada ja selle läbi hõlpsasti laiemat seaduslikku kooskäimisevõimalust võib muretseda. Niiviisi võiks lugemiseringisid, eneseharimiseringisid jne. kõnede, koosolekute ja muude ettevõtete toimepanijaks asutada.
Teiste, põhjuskirjadega seltside asutamise kord on teistsugune. Siin tuleb ühes teada-andmisega ka kaks eksemplari põhjuskirja komisjoni kätte saata. Teada-andmises tuleb siin üles lugeda: 1) seltsi eesmärk, 2) asutajate nimed, isanimed jne., 3) tegevuse piirkond, 4) juhatuse valimise kord, 5) liikmete sisseastumise ja lahkumise kord – see tähendab, karvapealt needsamad punktid, mis ilma põhjuskirjata seltside teada-andmise seeski. Teada-andmine tuleb ka notari juures alla kirjutada, kes allkirjad ja õigusevõime tõeks tunnistab. Teada-andmine ühes põhjuskirjadega, kahes eksemplaris, saadetakse kuberneri kätte.
Põhjuskirjas peavad ära tähendatud olema: 1) seltsi nimi, eesmärk, tegevuse piirkond ja abinõud, 2) asutajate nimed, isanimed, perekonnanimed, seisus ja elukohad, 3) liikmete sisseastumise ja lahkumise kord, 4) liikmemaksu suurus ja maksmise kord, 5) eestseisuse koosseis, tema valimise ja täiendamise kord, tema võimupiirid ja asukoht, 6) liikmete peakoosoleku kokkukutsumise kord, aeg ja koosoleku võimupiirid, 7) kontrollipidamise kord, 8) põhjuskirja muutmise kord.
Siin olgu tähelepanemist selle peale juhitud, et põhjuskirjast midagi välja ei jäetaks, mida seaduse järele sinna üles peab võtma. Asutajate nimed ja teised asutajate kohta käivad teated võetagu põhjuskirja viimase punkti alla üles. Mõnikord seda ei tehta, sest peale viimast punkti tulevad kohe asutajate allkirjad ja sellepärast arvatakse, et iseäralist punkti selle kohta põhjuskirjas enam vaja ei ole. Mõnikord võib ju niisugune põhjuskiri läbi minna, aga kui komisjonis vormist visalt kinnipidajad liikmed juhtuvad olema või kui teatud põhjuskirjale raskusi soovitakse teha, siis annab niisugune asjaolu seaduse järele selleks täie vormilise võimaluse ja selle eest peaks hoidma.
Kui põhjuskirja mõlemad eksemplarid valmis, siis peavad kõik asutajad sinna alla kirjutama. Neid allkirjasid ei ole vaja tõendada lasta.
Seltsi põhjuskirja eelnõu antakse kuberneri käsul kubermangu seltsiasjade komisjoni; viimane peab selle põhjuskirja kuu aja jooksul, sellest päevast arvates, millal põhjuskiri ühes teada-andmisega kuberneri kätte anti, läbi vaatama ja otsuse tegema, kas ta põhjuskirja registreerib või mitte. Jaataval korral kirjutatakse selts registrisse üles, mida komisjoni juures peetakse. Selts võib oma põhjuskirjas tähendatud õigusi ainult sellest silmapilgust peale tarvitama hakata, kui selts registrisse üles on märgitud.
Peale registrisse ülestähendamist tehakse põhjuskirja eksemplaride peale kuberneri allkirjaga sellekohane märkus ja teine eksemplar saadetakse asutajatele kätte.
Registreerimise üle kuulutab kubermangu seltsiasjade komisjon Senati Kuulutustes ja Kubermangu Teatajas. Selleks otstarbeks peab teada-andmisele kuulutamiseraha juurde lisatud olema. Seda raha tuleb 466 kop. juurde lisada.
Kui seltsi põhjuskiri kuberneri pealkirjaga tagasi tuleb, siis algab seltsi tegevus.
Niisugusel registreeritud seltsil on juriidilise isiku õigused, see tähendab, ta võib lepinguid teha, kohut käia jne. nagu eespool juba üles loetud.
Seltsi kestvuse jooksul võib juhtuda, et põhjuskirjas mõnesuguseid muudatusi ette peab võtma. Kui ainult registreeritud seltsi juhatuse täiendamise korda tahetakse muuta, siis on niisugusest teada-andmisest, nagu põhjuskirjata seltside juures sisse antakse, küllalt. Iga teistsuguse põhjuskirja muutmise puhul on iseseisev registreerimine tarvilik.
Peale selle peab tähelepanemist juhtima, et Seltsideseaduses tähtis punkt seltside varanduse üle sees on. Kui seltsi põhjuskirjas üteldud ei ole, kuidas varandust peale seltsi tegevuse lõpetamist tuleb tarvitada, siis läheb varandus valitsuse omaks, mis teda seltsi eesmärgi kohasemalt peab tarvitama. Seisis seltsi varandus liikmete lõbude teenistuses, siis jagatakse varandus peale võlgade maha-arvamist liikmete vahel, kes seltsi lõpetamise ajal seltsis olnud, ühetasaselt ära. Pandagu siis seda tähele, et kui varandus igaks juhtumiseks kindlalt ära määratud peab olema, siis see põhjuskirja üles tuleb võtta. Muidu läheb varandus seltsi lõpetusel valitsuse kätte ja liikmed ei saa teda ise määrata.
Kui selts oma tegevust on alanud ja juhatuse valinud, peab juhatus oma valimisest politseiülemale viibimata teada andma. Niisamuti peab juhatus igast oma koosseisu muutumisest politseile teatama. Niisamuti ka osakondade avamise ja seltsi enese lõpetamise kohta.
Kui seltsid oma tegevuses põhjuskirjast või teada-andmises ülesseatud juhtnöörist kinni ei pea, siis paneb kuberner kubermangu seltsiasjade komisjoni ette seesuguseid seltsisid kinni panna. Enne seda võib aga kuberner seltsile ette panna vigasid ise vabatahtlikult ära parandada. Seltsid aga, mis Seltside-seaduse määrusi ei täida, pannakse otsekohe kinnipanemiseks