Mis meid siiski laseb vähemalt ühe saadikukoha saada, see on Valimise-seaduse § 123. Selle järele valib Balti kubermangudes kubermangu valiv kogu: valla valijate-meeste seast ühe saadiku, linna kahe järgu pealt kokku ühe saadiku (ükskõik kummast järgust) ja maaomanikkude seast ühe. Kui siis veel vaja on kubermangu pealt Volikogu liikmeid valida, siis võib juba missugusest kogust tahes valida.
Eestimaalt valitakse 3 riigivolinikku ja Liivimaalt (ilma Riia linnata) 4. Kui nüüd eestlased ühiselt valima lähevad ja linnades ka mõlemas järgus võidavad, siis võivad nad Eestimaalt kaks saadikut saada ja Liivimaalt lätlastega kokkuleppimise järele.
Nii näeme siis, et ka praeguse valimise-õiguse juures võidelda maksab. Peale selle kasu, mis võitlus ja kihutustöö iseenesest annavad, võime veel vähemalt ühe saadikukoha juurde saada.
Nüüd vaatame, kes valivad maaomanikkude kogus, kes talupoegade kogus ja kuidas on valimise-õigus vabrikutööliste kohta korraldatud.
Valla volimehi valivad meil valla täiskogud niisuguste taluomanikkude seast, kes aasta otsa valla piirides on elanud (Valimise-seaduse § 41). Need volimehed tulevad siis kreisilinna kokku, kus nad eneste keskelt kubermangu valiva kogu jaoks valijad-mehed valivad. Kuidas kubermangu valiv kogu toimetab, sellest kõnelesin juba eespool.
Nii näeme siis, et talupoja-kogus valimise-õigust mõnedele on kitsendatud: kohaomanikkudele, kes aasta otsa vallas on elanud, on täieline valimise-õigus, aktiivne ja passiivne. Neid võib valida ja nemad võivad teisi valida. Teistel on aga ainult aktiivne valimise-õigus, kuna passiivset ei ole; see tähendab, nad võivad teisi valida, aga ennast valida lasta ei või.
Tööliste kuurias (kogus) on neil töölistel valimise-õigus, kes niisugustes vabrikutes tööl on, kus meestööliste arv mitte alla 50 ei ole, ükskõik, kelle päralt omandus ja vabrik on. Niisugusteks vabrikuteks loetakse ka raudtee töökojad (§ 43).
Selle arvu rehkendamise juures võetakse kõik töölised, kes vabrikus töötavad, arvesse, olgu nad ka alla 25 aasta vanad, ja ei arvata sellest arvust ka mitte kohtu poolt karistatuid ja kohtu all olijaid maha (Senati Käsukiri 1906. a. nr. 46). Tööliste volimeeste valijad peavad aga 25 aastat vanad olema (sisemiste asjade ministeeriumi seletus). Seda tuleb vist nii mõista, et vabrikutöölistest ainult need osa võtavad, kes 25 aastat vanad on. Vabrikutes alla tuhande töölisega valitakse üks volimees, üle tuhande töölisega iga terve tuhande pealt üks volimees. Volimeheks valitud tööline peab vabrikus kuus kuud tööl olnud olema (§ 44). Volimehed tulevad kubermangulinna kokku ja valivad eneste keskelt valijad-mehed kubermangu valivasse kogusse. Maaomanikkude kuurias on hääl nendel: 1) kes kreisis mitte alla aasta omanduse- ehk eluaegse valdamise-õiguse alusel maad valdavad, mis maamaksu all ja mille paljus igas kreisis selle paragrahvi juurde käivas lisas ära määratud, 2) isikutel, kes kreisis, sellessamas lisas ära määratud suuruses, possessiooni-õiguse alusel mäetööstuse asutusi valdavad, 3) isikutel, kes mitte alla aasta kreisis omanduse- ehk eluaegse valdamise-õiguse alusel peale maa mõnda muud liikumata varandust valdavad, mis kaubandus-tööstuslik ettevõte ei ole ja mis maa hindamise järele mitte alla viitteistkümmet tuhat väärt ei ole, 4) isikute volimeestel, kes kreisis maad (p. 1) ehk mõnda muud liikumata varandust valdavad (p. 3), kui niisuguse maa suurus või varanduse väärtus mitte otsekohest valimise-õigust maaomanikkude kuurias ei anna, 5) kõigi uskude kirikute ja palvemajade vaimulikkude volimeestel, kui kogudusel, kirikul või palvemajal kreisis maad on (§ 28).
Niisugused 285. § 4. ja 5. punktis tähendatud volimehed valitakse eelkoosolekutele järgmiselt: arvatakse kokku tulnud isikute maa ja varandus kokku ning valitakse iga terve tsensuse peale üks volimees, kes siis maaomanikkude kuurias kaasa valib (§§ 30 ja 31).
Ministeeriumi seletuse järele valivad Luteruse usu pastorid, kui maa, mis neil Kirikuseaduse 712. § 1. märkuse alusel käes, tsensuse välja teeb või suuremgi on, ikkagi eelkoosolekul.
Täieks tsensuseks on maaomanikkude kuurias järgmine:
Kui kellelgi talupojal nii suur maa (talukohad välja arvatud) on või varandus 15 000 väärt, siis võib ta ka maaomanikkude kuurias ühes valida, kuid see talupoeg ei tohi mitte sellesama kreisi valdade liige olla. Viimasel korral ei või ta mitte ligi valida.
Maaomanikkude kuuria nimekirja seab meil kokku kreisi politseivalitsus. Kahe nädala jooksul peale nimekirja väljakuulutamist võib kreis valimiseasjade komisjoni kaebusi ja täiendusi anda. Viimase otsuse peale saab kaevata kolme päeva jooksul kubermangu komisjoni. Viimase peale Senatisse. Kaebus antakse komisjoni, mille peale kaevatakse.
Ka valimiste juures ette tulevad kaebused tulevad kõik kolme päeva jooksul sisse anda.
Lõpuks olgu üteldud, kellel valimise-õigust ei ole, vaatamata selle peale, kas tal tsensus on või ei: 1) naisterahvastel, 2) alla kahekümne viie aastastel, 3) õppeasutuste õpilastel, 4) maa- ja mereväe sõjaväelastel, kes tegevas sõjaväeteenistuses, 5) hulkuvatel muulastel, 6) võõra riigi alamatel (§ 9). Edasi on valimise-õigusest ilma: 1) kohtu all olnud isikud, kuritööde pärast, mis õiguste kaotamise või kitsendamisega ähvardavad, ehk jälle teenistusest ära heitmisega, niisamuti ka, kes järgmiste kuritööde eest kohtu all olnud: varguse, petmise, võõra vara omandamise, varastatud vara peitmise, petmise läbi saadud või varastatud vara meelega ostmise või pantivõtmise, liiakasu võtmise eest, kui nad süütuks pole mõistetud; selle peale vaatamata, kas nad nuhtlusest vabastatud on aegumise, leppimise, manifesti või Kõigekõrgema käsu põhjal; 2) kohtu teel ametist ära heidetud, kolme aasta jooksul äraheitmise päevast, kuigi ta nuhtlusest vabastatud kas aegumise, manifesti või Keisri käsukirja põhjal; 3) kohtu või uurimise all olijad süütegude eest, mis 1. p. üles loetud; 4) maksujõuetud, seni kui jõuetuse iseloom kindlaks tehtud; 5) eestkostmise all olijad; 6) maksujõuetud, kelle maksujõuetuse iseloom selgitatud ja mitte õnnetumaks pole tunnistatud; 7) kes halva elu pärast vaimulikust seisusest või aunimest ilma jäetud ehk kogukonnast või mõisnikukogust nende otsuse peale välja heidetud; 8) sõjaväeteenistusest kõrvalehoidmise pärast karistatud (§ 10). Ei võta osa valimistest: 1) kuberner oma kubermangus, 2) politseiametnikud, kes selles linnas või kubermangus ametis, kus valimised sünnivad (§ 11).
Neist võivad sõjaväelased oma poegi enda eest valida lasta ja naisterahvad mehi või poegi.
SELTSIDE-SEADUS
Seltsisid asutatakse meil iga päev ikka rohkem. Sellepärast on ajakohane lühikest seletust selle kohta avaldada, kuidas seltsisid tuleb asutada. Paljude seltside põhjuskirjad jäävad ka just sellepärast registreerimata, et nende kokkuseadmise ja sisseandmise juures kõiki seaduse nõudeid tähele ei ole pandud. Isegi on juba põhjuseid palju, mispärast seltside põhjuskirjad kinnitamist ei leia, nii et neile põhjustele uusi juurde ei peaks tohtima anda.
Käesolevas artiklis kõneleme nõndanimetatud 1906. aasta 4. märtsi Ajutistest Seltside- ja Ühisustemäärustest. Need määrused käivad seltside kohta, mis mitte ainelise kasu kättepüüdmise otstarbel ei ole asutatud. Kõik teised seltsid tulevad ministeeriumide kaudu asutada, maha arvatud need, mis normaalpõhjuskirja järele käima pannakse; viimased kinnitatakse käesoleva seaduse järele. Kuid ka vaimliste huvidega seltsidest ei käi käesoleva seaduse alla: 1) usuliste eesmärkidega seltsid, ja 2) seltsid, mis õpilased oma ülemuse loaga asutavad. Nii käivad siis 4. märtsi seaduse alla suuremalt osalt harilikud kultuuriliste eesmärkidega seltsid. Majandusliku iseloomuga seltsidest tulevad käesoleva seaduse järele, nagu juba tähendatud, normaalpõhjuskirjaga seltsid kinnitada. Peale selle on niisuguseid eriotstarvetega seltsisid, mille asutamine ja kinnitamine seaduses eraldi on nähtud. Et need aga kitsast ringi eriametnikke huvitavad, siis jäävad nad käesolevast artiklist välja.
Seltsiks kutsutakse Seltside-seaduse järele mitme isiku ühinemist, kes oma ühiseks töötamiseks teatud eesmärgi on valinud, mis aga mitte ainelises kasupüüdmises ei seisa. Liiduks nimetab Seltside-seadus kahe või mitme seltsi ühinemist, olgu või asemikkude kaudu.
Selle seaduse järele on