1
„Juba pikka aega möllanud keeletüli ei olnud toona (1954 – H. M.) väliselt pea üldse tuntav. Tundus, et flaamid ja valloonid elasid rahulikult koos, kusjuures prantsuse keel oli ühiskonnas ja majanduses, diplomaatias ja sõjanduses üheselt ülekaalus. Belgias poleks ükski diplomaat tulnud selle peale, et õppida hollandi keelt,” Berndt von Staden, Lõpp ja algus. Mälestused 1939–1963. Tõlkinud Hanna Miller. Kirjastus Olion, Tallinn, 2005.
2
Enam kui kuus kuud pärast valimisi on taas luhtunud katsed moodustada Belgias valitsust. Belgia seisab silmitsi oma ajaloo süga-vaima poliitilise kriisiga,” kirjutab flaami kristlik demokraat Luc Vandeputte aastal 2008… Ajakiri Maailma Vaade , Tallinn, 2008, nr 4.
3
„Belgia on nüüdseks juba rohkem kui aasta ilma valitud valitsuseta. 458 päeva on maailmarekord,” teatab Euronews 15. septembril 2011. Uue valitsuse nimetab kuningas Albert II ametisse 5. detsembril 2011, kui Belgia on olnud valitsuseta 540 päeva.
4
Luc Vandeputte, Belgia – lagunev riik? Ajakiri Maailma Vaade, Tallinn, 2008, nr 4
5
Eesti keeles näiteks: Paavo Palk, Euroopa ühendamise lugu. Eesti Diplomaatide Kooli väljaanne. Loetav internetis aadressil www.valitsus.ee.
6
Eesti Alaline Esindus Euroopa Liidu juures, kodulehekülg http://www.eu.estemb.be/est/eurokvartal.
7
„(Prantsuse riikliku plaanikomitee juht Jean – H. M.) Monnet pakkus Prantsuse-Saksa suhete ja Ruhri küsimuse lahendamiseks välja konstruktsiooni (Euroopa Söe- ja Teraseühenduse/-koondise – H. M.), millele hiljem ehitati üles Euroopa Liit.” Paavo Palk, Euroopa ühendamise lugu.
8
„…1953. aasta alguses oli parajasti jõustunud Euroopa Söe- ja Terasekoondise leping, maadeldi Euroopa Kaitseühenduse lepingu ratifitseerimise kallal ja just-just oli kavas vastu võtta lepingu eelnõu Euroopa Poliitilise Ühenduse loomiseks valitsuste tasandil. Kõikide nende protsesside juures mängis Belgia, kes on alati olnud Euroopa integratsiooni eestvõitleja, olulist rolli,” Berndt von Staden, Lõpp ja algus. Mälestused 1939–1963. Tõlkinud Hanna Miller. Kirjastus Olion, Tallinn, 2005.
9
„Nn kompensatoorse poliitika tulemusena said osa institutsioonidest ka Luxembourg (Euroopa Parlamendi Sekretariaat, Euroopa Kohus ja Euroopa Investeerimispank) ja Strasbourg (Euroopa Parlamendi plenaaristungid).” Eesti Alaline Esindus Euroopa Liidu juures, kodulehekülg http:// www.eu.estemb.be/est/eurokvartal.