Kui jalad ikka veel kannavad, võib jätkata muuseumidega või hoopis Belgia disaini ja moodi pakkuvate luksuskauplustega, mis asuvad rue Antoine Dansaert’il (näit butiik Stijl – Belgia nimekaimad moedisainerid; butiigid Olivier Strelli; Annemie Verbeke jt) või Grasmarktile suubuvas galeriis nimega Galeries Royales Saint-Hubert/Galerie de la Reine (nt kuulsad Delvaux’ firma käekotid, käsitöö, hinnad alates 2300 eurost; Manufacture Belge de Dentelles’i ehtne käsitööpits; Val Saint Lambert’i kristall jne). Rahvusvaheliselt tuntud kaubamärkide butiigid leiate kesklinna ümbritseval ringtänaval, metroojaamade Porte de Namur/Naamse Poort ja Louise/Louiza vahele jääval kesklinnapoolsel bulvaril, mis kannab osalt nime boulevard du Regent, osalt boulevard de Waterloo. Nimekaid kaubamärke pakuvad ka luksusärid teispool ringteed asuval avenüül Louise/Louizalaan. Kui siin aga tänavanurgaga eksite ja pöördute chaussée de Wavre’ile/Wavrsesteenweg või chaussée d’Ixelles’ile/Elsensesteenweg, satute hoopis aafriklaste linnaossa Matonge. Ärge imestage – see on ju Brüssel!
Kui juba Brüsselis olla, tahaks ilmselt ära näha ka Euroopa institutsionaalse südamiku. Kui aga tööasjad niigi Eurokvartalisse viivad, siis leiate järgnevast häid vihjeid, kuidas napi vaba ajagagi ümbruskonnas Brüsselile igiomast ja vaatamisväärset leida.
Linnasüdamega piirnevast Brüsseli pargist viib rue Belliard otseteed Euroopa Parlamendi hoonetekompleksini, mille laiadelt trepiastmetelt torkab juba kaugelt silma kiri Parlamentarium. Euroopa Parlamendi külastuskeskus on avatud tasuta külastusteks seitsmel päeval nädalas. Interaktiivse ekspositsiooni selgitusi saab kuulata ka eesti keeles. Kes tahab aga väisata parlamendi istungitesaali (Hemicycle), saab seda teha vaid tööpäeviti teatud kellaaegadel (sissepääs Rue Wiertz 43, vajalik isikut tõendav dokument). Kui pärast asist keskkonda tekib tahtmine näha taas midagi ehedalt kohalikku, siis jalutage läbi kena Leopoldi pargi Jourdani platsile, kus seisab Brüsseli kuulsaim friikartuliputka Maison Antoine. Väidetavalt saab just siin linna parimaid friikartuleid ja kuigi kioski ümbrus pole teab mis kena, näeb siin tõepoolest pea alati rahvast järjekorras seismas. Jourdani platsilt jõuab Froissarti tänavat pidi mõne minutiga Euroopa Komisjoni hooneni (ehitatud 1963–1969, hiljem renoveeritud) nimega Berlaymont. Kui teised EL-i institutsioonide hooned kannavad EL-i ajalukku märkimisväärse panuse andnud poliitikute nimesid, siis nimetus Berlaymont on pärit kunagi sel maatükil asunud augustiinlaste nunnakloostrilt. Esmalt tuleb aga mööduda pruuni marmorfassaadiga Justus Lipsiuse hoonest (J. Lipsius, õieti Joost Lips, oli Brüsseli lähistelt pärit 16. sajandi õpetlane), kus kogunevad tippkohtumistele EL-i valitsusjuhid ja mis peaks olema tuttav Brüsselist maailma lähetatavatest teleuudistest. J. Lipsiuse hoonet eraldab Komisjonihoonest ristmik, mille keskel on ringikujuline haljasala. Schumani plats ehk rond-point Schuman/Schumanplein ongi Eurokvartali südamikuks. Mõistagi ei tule platsi nimetus tuntud saksa helilooja Robert Schumanni nimest, vaid on nimetatud nii Prantsuse välisministri, Luksemburgist pärit Robert Schumani (1886–1963) auks, kes oli üks EL-i alusepanijaid ja kelle büst seisab samas lähedal asuva Juubelipargi peasissepääsul. Tulenevalt R. Schumani avaldusest, mille ta tegi 9. mail 1950. aastal ja mille sisuks oli prantslase J. Monnet’ ettepanek allutada Prantsusmaa ja Saksamaa söe- ja terasetööstus rahvusülesele Ülemametile, tähistame 9. maid Euroopa päevana. R. Schumani avaldus oli esimeseks oluliseks sammuks Euroopa ühendamise suunas.
Brüsseli kuulsaima friikartuliputka juures Jourdani platsil näeb alati järjekorda…
Siinkohal on suur tahtmine ahvatleda jalutaja kõrvale otseteelt Juubeliparki, põhjuseks art noveau meistriteosed, mille nägemist pole põhjust kahetseda. Mõni minut kiiret kõndi mööda Archimedese-nimelist tänavat ja oletegi Ambiorixi väljakul. Jätkates teekonda põiki läbi pargi, hakkab haljasalalt väljumisel paremat kätt silma erakordse ehissepisega kaunistatud fassaad. Arhitekt Gustave Strauveni ehitatud elamu (1903, square Ambiorix/Ambiorixplein 11) kannab selle tellija järgi nime Maison Saint-Cyr. Jalutades mõnikümmend meetrit mööda pargiserva allapoole, linnasüdame suunas, on võimalus ära näha Brüsseli nimekaima art noveau arhitekti, Victor Horta poolt parun van Eetveldele ehitatud elamu. Hôtel van Eetvelde (1897, avenue Palmerston 2-4) on avatud külastusteks septembri teisel nädalavahetusel toimuvate avatud monumentide päevade raames. Kuna mõlemad hooned kuuluvad Brüsseli art noveau markantseimate näidete hulka, on kõrvalepõige jalavaeva väärt.
Sgrafiitotehnika art noveau fassaadil. 1905, arhitekt Paul Cauchie, meistri enda eramu.
Tervuereni avenüüd ehib beaux-arts-stiil.
Aga pöördume tagasi Juubeliparki. Belgia kuningriigi 50 aasta juubeliks rajatud suurejooneline park uhke Triumfikaare ja imposantsete muuseumihoonetega kannab ka vastavat nimetust – Parc du Cinquantenaire. Kui Autoworld ja Sõjaajaloomuuseum ütlevad juba ise ära, millega tegu, siis Kuninglike Kunsti ja Ajaloo Muuseumide hulka kuuluv hiiglaslik Cinquantenaire’i muuseum (Musées royaux d’Art et d’Histoire/Musée du Cinquantenaire) pakub ülevaadet maailma tarbekunsti ajaloost, hõlmates selle mõiste alla nii varakeskaegsed altarid kui ka eksootiliste piirkondade etnograafia. Selle muuseumi jaoks peab kindlasti aega varuma. Olgu vahemärkusena öeldud, et Kuninglike Kunstimuuseumide filiaalid on avatud tasuta külastusteks iga kuu esimesel kolmapäeval alates kella 13. Triumfikaare alt läbi, avaneb üle purskkaevu suurepärane vaade Tervuereni avenüüle. Enne väljumist avenüüle tasuks aga teha veel üks väike kõrvalepõige pargi parempoolse nurga suunas ja vaadata aadressil rue des Francs 5 ära üks väga eriline, sgrafiitotehnikas maalinguga art noveau fassaad (1905), autoriks arhitekt Paul