2
Tõlke paremaks mõistmiseks olen siin ja edaspidi lisanud nurksulgudes originaaltekstist pärit sõnu ja väljendeid. – Toimetaja märkus..
3
Tegelikult ei esine näide eeslist kuskil Buridani teostes. Seda on aga alati ühendatud temaga. Taoline pilt esineb ka Dante “Paradisos” ja see teravmeelne võrdlus näib keskajal olnud väga populaarne.
4
Endasisese (immanentse) definitsiooni kohta vaata lk. 41–42.
5
Nende filosoofide lõppotsustusi on üksikasjalisemalt puudutatud ptk. II, lk. 30–45.
6
Tegelikult peavad lõhnavad ained enne lahustuma niiskuses, mis katab nina limanahka, kui nad saavad esile kutsuda lõhnaaistingu.
7
Abstraktsete ideede arutlust vt. ptk. X, lk. 226–227 ja substantsi ning ta omaduste arutlust ptk. VI, lk. 138–141.
8
Need seisavad Everyman Library köite “Theory of Vision and Other Writings by Bishop Berkeley” lõpul.
9
Mõned filosoofid on arvanud, et “endasiseseid omadusi” selles mõttes pole olemas. Vt. ptk. XV, lk. 363–364.
10
Vt. ptk. VIII, lk. 179–182 ja ptk. IX, lk. 199–202.
11
Vt. ptk. IX.
12
Isegi kui seda ei saa kummutada, seda kindlasti ei saa tõestada. Vaata selle kohta argumenti ptk. III, lk. 58–61.
13
Vt. ptk. XII, lk. 273–277 ja lk. 280–281 selle vaatekoha edasiarendust.
14
Vt. ptk. XII, lk. 273–277 ja lk. 280–281 selle vaatekoha edasiarendust.
15
Vt. ptk. XI, kirjeldus moodsa füüsika filosoofilistest tulemustest.
16
Vt. ptk-d XIV ja XV.
17
Võib olla, et Moore’i ja Russelli, kuulsaimate kaasaegsete inglise filosoofide puhul peaksin ütlema pigem “olid” kui “on”. Bertrand Russelli vaated on läbi teinud rea muutusi ja on kahtlane, kas ta nüüd oleks valmis end nimetama realistiks. Moore’i mõtlemist on tugevasti mõjustanud filosoofiliste analüütikute koolkond (vt. sissejuhatus III osale, lk. 221–225) ja on võimalik, õigemini vist tõenäoline, et ta praegu tunnistaks mõttetuks palju küsimusi, mis on olnud vaidlusaineks mineviku idealistide ja realistide vahel. Ta praegune vaade näib olevat, et eeldus “füüsilised esemed on olemas” on kindlasti õige, aga et kui me midagi nende kohta ütleme, siis see, mida mõtleme, on alati analüüsitav lauseteks inimese tegelike või võimalike meelteandmete kohta. Lugeja, kes tahab tutvuda nende hilisemate vaadetega, vaadaku A. C. Ewingi “Idealismi”, ptk. 7.
18
Meelteandme näiteks on värvilaik või helihoop. Detailsem seletus järgneb hiljem (vt. ptk. III, lk. 75–76).
19
Minu meelest on kogu see arutlus tingitud indogermaani keelte võimetusest eristada akti ja akti sisu, “tajumist” ja “taju”. Eelnenus on kogu aeg perception tõlgitud “tajumine” ja seepärast kogu jutt on eestlasele kummaline. Tajumine on akt lõputu regressiooniga, kuid tajus ei teki mingit muutust. Edaspidi püüab autor kohati küll eristada need kaks fenomeni. – Tõlkija märkus.
20
Ka siin on mu arvates palju segadust põhjustanud indogermaani keelte ebatäpsus, inglise is known võib tähendada “tunnetatav, tunnetatud, on tunnetatud, tunnetatakse, on tuttav, on teatud” jne. ja filosoofid ei ütle täpselt, mida nad mõtlevad. – Tõlkija märkus.
21
Vt. ptk. IV, lk. 93–94.
22
Vt. ptk. I, lk. 24–26.
23
Vt. ptk. XVIII, lk. 468–469.
24
William Jamesi tajumisteooria kohta vt. ptk. XVI, lk. 394–395.
25
Kanti tajumisteooria kohta vt. ptk. XIV, lk. 331–336.
26
Enamik realistlikke filosoofe nimetaksid neid nüüd meelteandmeteks. Vt. lk. 75–76.
27
Vt. ptk. XVIII, lk. 447–450.
28
Vt. ptk. II, lk. 32–33.
29
Vt. lk. 58 sõna “sisu” kasutamise kohta tehnilise terminina. Tsitaat on võetud ühest prof. Dawes Hicksi artiklist.
30
Vt. ptk. XVI, lk. 382 käsitlust tõe ja väära teooriast, mille toob endaga kaasa “tervemõistuslik” realism.
31
Vt. ptk. XVI, lk. 384–385.
32
See tähendab, mitte mingit äratuntavat erinevust kogemusis, mis tekivad tajumiste kuiniisuguste vaatlemisel, vt. lk. 42.
33
“Our Knowledge of the External World”, “An Outline of Philosophy” ja “The Analysis of Matter”.
34
Vt. ptk. X, lk. 236, 227.
35
Vt. ptk. II, lk. 32, 33.
36
Põhjusil, mis siin ei puutu meisse, räägib Leibniz “tõdedest”, mitte “faktidest”. See, mida me nimetaksime paratamatuks faktiks, oli temale tõde, mida mingi mõistus mõtles.
37
Vt. lk. 92 sõna “kontingentne” tähenduse kohta.
38
Vt. eriti lk. 347–348.
39
Vt. ptk. XIX, lk. 482–483 selle väite näiteks Bergsoni filosoofias.
40
Spinoza filosoofia on üks monismi vorme, doktriin, mida võib kõige sobivamalt vaadelda ühenduses selle kõige silmapaistvama esindaja Hegeli filosoofiaga. Vt. ptk. XV, eriti lk. 359–360.
41
Teatavaid