Pettus. Edward Lucas. Читать онлайн. Newlib. NEWLIB.NET

Автор: Edward Lucas
Издательство: Eesti digiraamatute keskus OU
Серия:
Жанр произведения: Зарубежная публицистика
Год издания: 2012
isbn: 9789985326688
Скачать книгу
Seemed Short on Secrets. New York Times, 29. juuni 2010, http://www.nytimes.com/2010/06/30/world/europe/30spy.html. Dan Amira. Russian Spies Too Useless, Sexy to Prosecute. New York Magazine, 7. juuli 2010, http://nymag.com/daily/intel/2010/07/ russian_spies_too_useless_sexy.html. Spy Swap: Viennese Waltz. Guardian, 10. juuli 2010, http://www.guardian.co.uk/world/2010/jul/10/spy-swap-russiaus-editorial. Alexander Chancellor. The Russian spy scandal that nobody much cared about. Guardian, 2. juuli 2010, http://www.guardian.co.uk/commentisfree/2010/jul/02/russian-spy-ring-scandal.

10

John le Carré. Spy Swap. Guardian, 9. juuli 2010, http://www.guardian. co.uk/world/2010/jul/09/spy-swap-john-le-carre. Harry Lime’i teema puhul on silmas peetud 1949. aasta filmi „The Third Man” (stsenaariumi kirjutanud Graham Greene avaldas hiljem ka samanimelise jutustuse), mis kõneleb luuretööst sõjajärgses Viinis.

11

John le Carré. Call for the Dead. Penguin, 1965. Esimene peatükk on ka võrgus: A Brief History of George Smiley. Guardian, 22. mai 2009, http://www. guardian.co.uk/books/2009/may/22/le-carre-call-for-the-dead.

12

http://charlescrawford.biz/blog/more-on-russian-illegals-and-sleepers, vaadatud 4. juulil 2010.

13

Keskne tegelane Robert Ludlumi põnevikes, kes jõudis hiljem ka filmidesse, näiteks „Bourne’i identiteeti” (2002).

14

Sellest annab suurepärase ilukirjandusliku ülevaate Vassili Grossmani sõjaajast kõnelev klassikaline teos Life and Fate (tlk Robert Chandler, Vintage Classics, 2010 [eesti keeles: Vassili Grossman. Elu ja saatus. Tlk Asta Blumenfeld. Eesti Raamat, 2003]). NKVD sõjaaegset tegevust sõdurite silme läbi esitab hästi Catherine Merrydale’i Ivan’s War: Life and Death in the Red Army (Picador, 2007 [eesti keeles: Ivani sõda: Punaarmee aastatel 1939–1945. Tlk Maia Boltovsky. Tänapäev, 2007]).

15

Programmi venekeelne veebilehekülg asub aadressil http://www.ren-tv.com/ pages/tayny-mira-s-annoy-chapman.

16

Kirjanik Julian Ljandres (1931–1993), kes kirjutas varjunime Julian Semjonov all, kirjutas raamatu Seitseteist kevadist hetke (Semnadtsat mgnovenii vesnõ) 1969. aastal. Tolle aja kohta ebatavaliselt kujutati selles Natsi-Saksamaa tegelasi inimeste, mitte karikatuursete koletistena. KGB ametivendadele Maksim Issajevina tuntud Stirlitz halvab natside katse sõlmida lääneliitlastega separaatrahu. Pärast sõda jahib ta põgenenud natse Ladina-Ameerikas ja satub Stalini sõjajärgsete puhastuste ajal vangi.

17

Putin õppis Leningradi riiklikus ülikoolis rahvusvahelist õigust. Ta lõpetas 1975. aastal ja asus peaaegu kohe tööle KGBsse.

18

Paraku tähendab see tegelikult „ülekoormamist”. Taaskäivitus oleks vene keeles perezagruzka.

19

The New Cold War: How the Kremlin Menaces Russia and the West. Bloomsbury, 2008. Ilmus Ameerikas pealkirjaga The New Cold War: Putin’s Russia and the Threat to the West. Palgrave, 2008 [eesti keeles: Uus külm sõda: Kremli sünge vari Venemaa ja Lääne vahel. Tlk Marek Laane. Varrak, 2008].

20

Lääs on üsna umbmäärane mõiste, mille täpset sisu on raske kirjeldada. See hõlmab anglosfääri riike, näiteks Austraaliat ja Uus-Meremaad (ja paljudel juhtudel Jaapanit), mis ei ole geograafilises mõttes kuidagi „lääs”. Käesolevas raamatus kasutan ma seda mõistet laias tähenduses, mõeldes sellega majanduslikult ja poliitiliselt kolmekümmend nelja Pariisis tegutseva Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) liikmesriiki. OECD on teatavasti rikaste riikide klubi, mis üritab edendada häid valitsemistavu. Julgeolekukontekstis pean ma lääne all silmas NATOt ja selle liitlasi, sealhulgas ka Rootsit ja Soomet.

21

Üksikasju vt http://russian-untouchables.com/eng.

22

Härra Mitrohhin võttis SISi töötajaga Briti Riia saatkonnas ühendust 24. märtsil 1992. CIA oli ta varem ära põlanud. SIS tõi ta koos perekonnaga novembris Suurbritanniasse ning sai hiljem kätte ka suure hulga materjali – väidetavalt kuus alumiiniumkasti –, mis oli kopeeritud KGB arhiivist ja peidetud Mitrohhini suvila aeda. Osa sellest ilmus raamatutes, mida ta kirjutas koos ajaloolase Christopher Andrew’ga ja mille avaldas 1999.–2003. aastal kirjastus Allen Lane: The Sword and the Shield: The Mitrokhin Archive and the Secret History of the KGB; The World Was Going Our Way: The KGB and the Battle for the Third World; The Mitrokhin Archive: The KGB in Europe and the West [eesti keeles on ilmunud kaks raamatut: Mitrohhini arhiiv. KGB Euroopas ja mujal läänemaailmas. Tlk Karin Suursalu. Sinisukk, 2002; Mitrohhini arhiiv. KGB ja maailm. Tlk Karin Suursalu. Sinisukk, 2007]. Parlamendi uurimiskomisjon on seda osaliselt kritiseerinud: http://www.archive.official-documents. co.uk/document/cm47/4764/4764.htm.

23

Ehkki see tähendab kolmandiku võrra kasvu 2008.–2009. aasta kolme protsendi pealt 2009.–2010. aasta nelja protsendi peale. See on ühtlasi suurema piruka suurem tükk – julgeolekuteenistusel on inimesi kaks korda rohkem ja eelarve kolm korda suurem kui 2001. aastal. http://isc.independent.gov. uk/committee-reports/annual-reports.

24

Sławomir Cenckiewicz, Piotr Gontarczyj. SB a Lech Wałęsa. Przyczynek do biografii. Varssavi, Instytut Pamięci Narodowej, 2008, http://www.ipn. gov.pl/portal/pl/229/7615/SB_a_Lech_Walesa_Przyczynek_do_biografii. html.

25

Ulatuslik dokumentatsioon selle kohta leidub aadressil www.russian-untouchables.com ja www.lawandorderinrussia.org. Loost kõnelev film leidub aadressil http://www.youtube.com/watch?v=2aj2NLFL-l E ja (täispikkuses laenutatav versiooni) http://vod.journeyman.tv/store?p=4455. Hermitage’i kohtuasja põhjaliku juriidilise ülevaate leiab aadressilt http://www.scribd. com/doc/20910344/DECLARATION-OF-NEIL-MICKLETHWAITE. Märksa kriitilisem ülevaade on Sergei Magnitsky, Bill Browder, Hermitage Capital Management and Wondrous Metamorphoses, http://marknesop.wordpress. com/2011/01/19/sergei-magnitsky-bill-browder-hermitage-capital-management-and-wondrous-metamorphoses/, kuid härra Browder on selle kriitika tagasi lükanud, minu arvates veenvalt.

26

Potentsiaali rõhutamise kõrval kippus ta mõnede arvates ohte alahindama. Märkimist väärib 2005. aasta algul toimunud Davose majandusfoorum, kus arvamus oli juba teravalt pöördunud Putini režiimi ilmse korruptsiooni ja ebakompetentsuse vastu. Härra Browder oli üks vähestest nimekatest lääne inimestest, kes väljendas selgelt vastupidist seisukohta.

27

Täpse, kuid ilustamata ülevaate härra Browderi käitumisest annab minu järeltulija Moskvas, Gideon Lichfield. A Russian Odyssey. Stanford Business, november 2006, http://www.gsb.stanford.edu/sites/default/files/documents/ Stanford_NOV2006_LR.pdf.

28

http://hermitagefund.com/about/hermitageeffect.

29

http://hermitagefund.com/about/hermitageeffect/Harvard%20Business%20School%20-%20Hermitage%2 °Case%20Study.pdf.

30

Sellest annab suurepärase ülevaate Martin Sixsmith. Putin’s Oil: the Yukos Affair and the Struggle for Russia. Continuum, 2010. Jukos aeti pankrotti väljamõeldud maksunõuetega ja selle varad läksid üle Kremli käsilastele; omanik mõisteti pikaks ajaks vangi pärast edukat kohtufarssi, millel ta taunis režiimi ja seadusetust, mida see õhutab ja millel see õilmitseb, näiteks avalduses, mille ta koos kaaskohtualuse Platon Lebedeviga esitas kohtuprotsessi ajal 2. novembril: http://www.khodorkovsky.com/writings-and-interviews/final-words/.

31

Catherine Belton. Bewilderment As Browder Barred As Security Threat. St Petersburg Times, 21. märts 2006; http://sptimes.ru/index.php?action_id=2&story_ id=17062.

32

Venemaa oli sel ajal G8 (riikiderühma, kes toona üritas juhtida maailmamajandust) eesistuja. Algne, 1975. aastal tekkinud G6 koosnes Suurbritanniast, Prantsusmaast, Saksamaast,