ANU. Aja-, sõja- ja armastuslugu Eestimaal. Lutz Dettmann

hulgas. Talle kuulub lause: „Juudid on meie õnnetus.“

      19

      Christian Matthias Theodor Mommsen (1817–1903) – saksa ajaloolane. Preisi ja Saksamaa parlamentide liikmena oluline poliitik. Tema tööd Rooma ajaloost pole endiselt oma tähtsust kaotanud. Mommseni õigusteaduslikel töödel Rooma õigusest ja võlaõigusest oli suur mõju Saksa tsiviilkoodeksi (BGB) koostamisele. 1902. aastal sai Nobeli kirjanduspreemia.

      20

      Hans Theodor Woldsen Storm (1817–1888) – saksa kirjanik ja luuletaja.

      21

      Gottfried Keller (1819–1890) – šveitsi kirjanik (eeskätt silmapaistev novellist) ja poliitik.

      22

      Härrasrahvas

      23

      Hans Friedrich Blunck (1888–1961) – saksa jurist ja kirjanik. Aastatel 1920–1940 avaldas arvukalt romaane ja jutustusi, mida võib liigitada marurahvusliku romantismi hulka ja mis vastas Kolmandas Reichis valitsenud arusaamadele. Bluncki eriline huvi kuulus põhjamaistele teemadele ja hansalinnade ajaloole.

      24

      Werner Beumelburg (1899–1963) – saksa kirjanik, üks Kolmanda Reichi tuntumaid autoreid. Alates 1942. aastast pidas lennuväeohvitserina Hermann Göringi sõjapäevikuid.

      25

      Blubo (Blut und Boden, e k: veri ja muld) – Blut-und-Boden-ideoloogia kohaselt vaadeldakse verd rassipuhtuse tunnusena ja mulda kui maaharimise eeldust, eluruumi sümbolit. Mõlemat koos kui eksistentsi alust. Ideoloogia tekkis rassistlikest arusaamadest, levis 19. sajandi lõpul ning kujunes natsionaalsotsialistliku ideoloogia keskseks koostisosaks. Blut-und-Boden-kirjandus – kirjandusajalooline mõiste, millega tähistatakse natsionaalsotsialistlikul Saksamaal au see olnud marurahvuslikku kirjandust.

      26

      Wal

1

Ostland ehk Idaalade Riigikomissariaat (ametlikult: Reichskommis-sariat Ostland) – Saksa okupatsiooni aegne Eesti, Leedu, Läti ja Valgevene kindralkomissariaati hõlmanud haldusüksus Alfred Rosenbergi juhitud Okupeeritud Idaalade Riigiministeeriumi koosseisus.

2

Balti pataljon (ka Balti rügement, sks k Baltenregiment) – 1918. a novembrist 1919. a maini ja sama aasta novembrist 1920. a. septembrini Eesti sõjaväe koosseisu kuulunud, peamiselt baltisakslastest koosnenud väeosa, mille moodustas kohaliku rüütelkonna ja baltisakslaste ühingutega sõlmitud lepingu alusel Eesti Ajutine Valitsus.

3

1920. aastal likvideeriti Eestimaa Rüütelkond ning kooli varad läk-sid üle Eestimaa Üldkasulikule Ühingule ning kooli nimeks sai Tallinna Toomkool. 1925. aastal läks kooli juhtimine Saksa Kooliametile, kool tegutses edasi eragümnaasiumina (Domschule zu Reval). Toomkool sai tegutseda veel kuni II maailmasõja alguseni ja baltisakslaste ümberasumiseni Saksamaale. Algselt XIII sajandil asutatud Toomkool alustas erakoolina taas õppetööd 01.09.2012, jätkates kristliku kultuuripärandi edasikandmist.

4

Stettin, praegu Szczecin – Poola sadamalinn, aastatel 1720–1945 kuulus algul Preisimaa, seejärel Saksamaa koosseisu.

5

Patriits – keskaegne rikas linnakodanik, linna kõrgkihti kuuluv isik (Saksamaal, Baltikumis jm). Linna elu juhtis magistraat, mis koosnes patriitsidest. Suurgild oli linna patriitside organisatsioon.

6

1923. aastal nimetati Saksa diplomaatiline esindus Tallinnas ümber saatkonnaks saksakeelse ametliku tähistusega Gesandtschaft des Deutschen Reiches in Reval.

7

Korporatsioon Baltonia – 1872. aastal asutatud Tartu baltisaksa üli- õpilaskorporatsioon, mis kandis 1932. aastani nime korporatsioon Fraternitas Pharmaceutica.

8

Anšluss (sks k Anschluß – ühendamine, liitmine) – Austria de facto annekteerimine Kolmanda Reichi poolt märtsis 1938. Anšlussiga sai Austriast Suur-Saksamaa osa.

9

Ajaleht Völkischer Beobachter – Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) häälekandja, ilmus aastatel 1920–1945. Ajalehe tiraaž kasvas 1944. aastaks 1,7 miljoni eksemplarini.

10

Ilmselt peab autor silmas Paul Heinrich Scheeli (1866–1940), kes õppis Tartu ülikoolis põllumajandust, oli seejärel Märjamaal ja Kadrinas mõisavalitseja. 1919 Scheeli panga direktor, seejärel põllumees Oeperes. Tema poeg Klaus Scheel (1890–1961) oli Eesti suurima 1884.–1940. aastal Tallinnas tegutsenud erapanga G. Scheel & Co tegevdirektor. Pank asus Tallinna vanalinnas Suur-Karja tänav 1/ Vana-Turg 2.

11

Gustav Meyrink (kodanikunimega Gustav Meyer, 1868–1932) – Austria ulmekirjanik.

12

Esimest korda mainiti paika 1503. aastast pärinevas Liivi ordu maameistri Wolter von Plettenbergi dokumendis. Aastal 1686 sai paikkond nimeks Hungerburg („näljalinn”). Legendi järgi andsid kohale sellise nime Saksa kaupmehed, kes merehädalistena ei leidnud rannast midagi, mida hamba alla panna. Kuurordina algas Narva-Jõesuu tõus pärast Tallinn– Peterburi raudtee avamist 1870. aastal. Piirkond kandis Hungerburgi nime 1922. aastani.

13

Ilmselt peab autor silmas Eesti Vabadussõja raames 5. juunist 1919 kuni 3. juulini 1919 kestnud sõjalist konflikti Lätis paiknenud Saksa väekoondisega, mille koosseisu kuulus ka baltisakslastest koosnev Landeswehr.

14

Opel Blitz – saksa autotootja Opeli aastatel 1937–1944 toodetud veok. Masinat nimetati sõjaväes tema laialdase kasutuse tõttu „tööhobuseks”. Eestlastest sõdurid kutsusid Opel Blitzi vahel „Vingu-Viiuks”.

15

Aino Kallas – sünd 02.08.1878 Viiburi lähistel Kiiskiläs, surn 09.11.1956 Helsingis, soome-eesti kirjanik ja luuletaja.

16

Nationalsozialistischer Deutscher Studentenbund (NSDStB, ka NSStudentenbund) – 1926. a asutatud Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei üliõpilasorganisatsioon, mille liikmed elasid ülikoolilinnades nn kamraadide ühiselamutes kasarmulaadsetes tingimustes ja tegelesid väljaspool õppetööd sõjalise väljaõppega. Alates 1930. a kandsid nad pruune särke.

17

Gustav Freytag (1816–1895) saksa kirjanik.

18

Heinrich Gotthardt von Treitschke (1834–1896) – saksa ajaloolane, poliitikaajakirjanik, 1871–1884 Riigipäeva saadik. Antisemitismi teerajajaid saksa kodanluse hulgas. Talle kuulub lause: „Juudid on meie õnnetus.“

19

Christian Matthias Theodor Mommsen (1817–1903) – saksa ajaloolane. Preisi ja Saksamaa parlamentide liikmena oluline poliitik. Tema tööd Rooma ajaloost pole endiselt oma tähtsust kaotanud. Mommseni õigusteaduslikel töödel Rooma õigusest ja võlaõigusest oli suur mõju Saksa tsiviilkoodeksi (BGB) koostamisele. 1902. aastal sai Nobeli kirjanduspreemia.

20

Hans Theodor Woldsen Storm (1817–1888) – saksa kirjanik ja luuletaja.

21

Gottfried Keller (1819–1890) – šveitsi kirjanik (eeskätt silmapaistev novellist) ja poliitik.

22

Härrasrahvas

23

Hans Friedrich Blunck (1888–1961) – saksa jurist ja kirjanik. Aastatel 1920–1940 avaldas arvukalt romaane ja jutustusi, mida võib liigitada marurahvusliku romantismi hulka ja mis vastas Kolmandas Reichis valitsenud arusaamadele. Bluncki eriline huvi kuulus põhjamaistele teemadele ja hansalinnade ajaloole.

24

Werner Beumelburg (1899–1963) – saksa kirjanik, üks Kolmanda Reichi tuntumaid autoreid. Alates 1942. aastast pi