Mina, Earl ja surmasuus tüdruk. Jesse Andrews. Читать онлайн. Newlib. NEWLIB.NET

Автор: Jesse Andrews
Издательство: Eesti digiraamatute keskus OU
Серия:
Жанр произведения: Современная зарубежная литература
Год издания: 2016
isbn: 9789985337417
Скачать книгу
puudus vähimgi kavatsus siseneda raamatukogusse ja hakata seal Justin Howelliga vennastuma täpselt neil põhjustel, mille eespool üles lugesin. Oli aeg edasi liikuda.

      INTERJÖÖR: KORIDOR BÄNDIRUUMI EES. HOMMIK.

      LAQUAIAH THOMAS ja BRENDAN GROSSMAN pole veel bändiruumi pääsenud. Nad uurivad mingeid NOOTE, ehkki neil pole pille kaasas. Paistab, et nad tahavad inimestele näidata, et nad on profimuusikud, kes võivad ka niisama noote lugedes aega surnuks lüüa.

      BRENDAN GROSSMAN

      Gaines, kas sa sel aastal orkestrisse tuled?

      GREG vabandavalt

      Ei suutnud seda ajakavasse mahutada.

      BRENDAN GROSSMAN

      Miiida?

      LAQUAIAH THOMAS imestades

      Aga sa oleksid sel aastal timpanid saanud! Kes meil nüüd timpaneid hakkab mängima?

      BRENDAN GROSSMAN kurvalt

      Ilmselt siis Joe DiMeola.

      GREG

      Jah, ilmselt Joe. Ta oskab seda nagunii paremini kui mina.

      LAQUAIAH THOMAS

      Joe käes lähevad trummipulgad higiseks.

      GREG

      Sest ta keskendub nii pingsalt.

      INTERJÖÖR: AUDITOORIUM. HOMMIK.

      Kaks goodist abiturienti SCOTT MAYHEW ja ALLAN McCORMICK mängivad tagumises pingis „Magicut”. GREG siseneb ettevaatlikult, pilk ringi vilamas. Auditoorium on tõenäoliselt kooli kõige väärtuslikum piirkond. Väga tõenäoliselt ei suuda nii väike gootide koloonia vastu seista sel hommikul päris kindlasti kohale jõudvatele SPORTLASTE, ISETEGEVUSLASTE ja JÕUGUSJÕLKUJATE hordidele.

      GREG

      Terekest, härrased

      SCOTT MAYHEW

      Tere sullegi

      ALLAN McCORMICK pilgutab kiiresti ja innukalt silmi ilma mingi nähtava põhjuseta

      Jah, tere päevast.

      Goodid (goot-idioodid) asuvad sotsiaalses hierarhias väga madalal astmel, kuid samas on nende kampa peaaegu võimatu sisse pugeda. Võib-olla just seepärast, et nad asuvad nii madalal. Nad on väga kahtlustavad kõigi suhtes, kes nendega rääkida üritavad – suuresti seepärast, et naerdakse nii nende haldja- ja lohelembuse kui vihmamantlite ja pikkade, kas täiesti pulstis või liiga hoolitsetud soengute üle ning narritakse nende kommet kõndida väga kiirete sammudega, sealjuures valjusti läbi nina puhisedes. Nende sallivust ära teenida ilma ise goodiks hakkamata on raske.

      Mingil määral ma tunnen neile kaasa, sest mõistan nende maailmavaadet. Nad vihkavad keskkooli nagu minagi. Nad püüavad pidevalt reaalsusest põgeneda ja elada hoopis fantaasiamaailmas, kus nad võivad kogu oma aja kulutada mägedes hulkumisele ja umbes kaheksa erineva kuu valguse all inimesi mõõkadega peksta. Mõnikord tunnen, et mõnes paralleeluniversumis elades võiksin minagi nende sekka kuuluda. Ma olen väga heleda nahaga, tüse ja sotsiaalselt täiesti saamatu. Ja kui päris aus olla, siis inimeste mõõkadega ründamine on vägev.

      Umbes nii ma mõtlesin nende juures auditooriumis passides, kuid siis tabas mind valgustumishetk.

      SCOTT MAYHEW käib pärast pikka kõhklemist välja KAARDI nimega „Ebasurnute hord”.

      ALLAN McCORMICK

      Kurat.

      GREG

      Scott, vägev hord sul.

      Valgustumishetk pani mind taipama, et ma ei suudaks iialgi päriselt elada nii, et pean kogu aeg kellegi kaarte kiitma.

      See tegi mu enesetunde paremaks.

      Lasksin varsti sealt viisakalt jalga.

      INTERJÖÖR: LÕUNAPOOLNE TREPIESINE. HOMMIK.

      Uste juurde on end sisse seadnud kõik neli Keskklassi Taustaga Afroameerika Üheteistkümnendike Alamgrupi 4c liiget. Üksildane teise õppeaasta usklik Ian McEvans laotab oma kraami eemale koridori maha ja jääb süngel ilmel ABIVÄGE ootama.

      See on klassikaline olukord, kus püüad suhelda nii vähe kui võimalik, sest kui sinust vähegi jõuab tekkida mulje, et oled ühe grupi liige, märkab teine kamp seda kohe ja paneb su põlu alla. Kümnendikest usklike põlgus poleks muidugi suurekaliibriline õnnetus, kuid üks mu elueesmärkidest nõudis, et ma ei sattuks kellegi põlualuseks. Kas on juhtunud, et see eesmärk tundus jaburusena? Jah. Kuid nimetage nüüd mulle ausalt mõni eesmärk, mis mõnikord jaburana ei tundu. Kui järele mõelda, siis on isegi presidendiks olemine jube vastik.

      GREG noogutab IAN POSTHUMALE peaaegu märkamatult tervituseks. Täpselt samal hetkel põrkab KUMMIPALL, mida JONATHAN WILLIAMS vastu SUVALISI PINDU loobib, GREGILE vastu hambaid.

      Varasematel aastatel poleks olnud võimalik juhtunut mingil väärikal moel ära klaarida. Palliloopijad oleksid kahjurõõmsalt naerda rõkanud ja minu ainsaks võimalikuks tegutsemisviisiks olnuks kiirel sammul sündmuskohalt lahkuda ning tõenäoliselt ka edaspidi pallidega loopimise märklauaks olla.

      Kuid üpris kähku selgus, et tänavu hakkavad asjad teisiti olema.

      Valjusti minu üle naermise asemel paistis Jonathan Williams hoopis piinlikkust tundvat ja peitis pea särgi varju.

      DARNELL REYNOLDS silmanähtavalt tüdinult

      Ma ju ütlesin sulle, et keegi saab pihta

      DONTÉ YOUNG

      See kutt on abiturient

      JONATHAN WILLIAMS pomiseb

      Palun vabandust.

      GREG

      Pole hullu.

      DAJUAN WILLIAMS tõukab Jonathani.

      DONTÉ YOUNG küünealust puhtaks urgitsedes

      Lõpeta oma lollakas loopimine ära.

      Ühesõnaga tähendab lõpuklassis käimine seda, et kui inimesed sulle millegagi piki hambaid virutavad, siis ainult ettekavatsematult. Teisiti väljendudes – abiturient olla on imeline.

      Niiviisi ma terve oma hommikupooliku veetsingi. Tagantjärele tundub see täiuslik päev. Passisin mõne minuti parklas Sünge Süürlase Nizari juhitud lärmaka välismaalastest lastekamba seltsis ning seejärel vahetasin tervitusi jalgpallimeeskonna liikmetega – kusjuures sel aastal ei tulnud neist ükski mu nibusid väänama. Tuntud kanepisõber Dave Smeggers hakkas mulle jutustama pikka ja masendavalt mõttetut lugu oma suvest, kuid jäi peagi linde vahtima ning ma kasutasin seda hetke põgenemiseks. Vonta King üritas mind meelitada kabineti number 318 ette istuma, mille vältimiseks teesklesin, et olen teel õpetaja juurde. Ja nii edasi.

      Lisaks pidin mingil hetkel äärepealt ühe Madison Hartneri rinnaga kokku põrkama. Tema tissid asuvad minu silmadega umbes samal kõrgusel.

      Katsuks selle piinliku peatükiga ühele poole saada

      Selle õudse raamatu huvides pean rääkima lühidalt ka tüdrukutest, nii et katsuksin sellega nüüd hakkama saada nii, et ei tekiks tahtmist iseendale molli anda.

      Alustame kõige tähtsamast: tüdrukutele meeldivad kena välimusega poisid ja mina pole välimuse poolest midagi erilist. Tegelikult meenutan ma mõnevõrra pudingit. Mul on väga hele nahk ja mõningane ülekaal. Nägu meenutab rotti ja kehv nägemine paneb tihti silmi vidutama. Ja kõige krooniks diagnoositi mul ka krooniline allergiline riniit, mis kõlab põnevalt, kuid tähendab lihtsalt pidevat nohu. Saan nina kaudu vaevu hingata, nii et enamasti tatsan ringi ammulisui, mis jätab minust idioodi mulje.

      Teiseks meeldivad tüdrukutele enesekindlad kutid. Sellega seoses palun lugege eelmine lõik uuesti üle. On üpris raske olla enesekindel kutt, kui sa näed välja nagu paks pilusilmne vaimse tervise probleemidega