Monogrammimõrvad. Sophie Hannah

igatahes on, nagu ka Neguse šerriklaas. Jookidest on järel vaid mõni tilk, kuid teel ja kohvil on piisavalt lihtne vahet teha. Võin kihla vedada, et neist tilkadest leitakse tsüaniidi.”

      „Ja surma saabumise aeg?”

      „Politseiarsti hinnangul tapeti kõik kolm kella 16.00 ja 20.30 vahel. Tänu juhusele õnnestus meil seda ajavahemikku veelgi koomale tõmmata ning see oleks veerand kaheksa ja kümme minutit kaheksa läbi vahel.”

      „Tõesti õnnelik juhus!” kiitis Lazzari. „Kõiki neid… Ah… Igaüht kolmest ohvrist nähti viimati elusana kell veerand kaheksa, minu kolme vaieldamatult usaldusväärse töötaja poolt, nii et selles ei maksa üldse kahelda! Mina ise leidsin kadunukesed – oo, kui hirmus tragöödia – kella veerand üheksa ja kaheksa kahekümne vahel.”

      „Aga kümme pärast kaheksat olid nad juba surnud,” ütlesin Poirot’le. „Sest siis avastati valvelauda jäetud paber, mis teatas mõrvade sooritamisest.”

      „Oodake, palun,” ütles Poirot. „Me varsti pöördume tagasi selle teate juurde. Monsieur Lazzari, see ei saa ometi olla võimalik, et kõiki kolme ohvrit keegi teie hotelli töötajatest juhtus nägema täpselt kell veerand kaheksa!”