Kodu kõikjal kaasas. Ain Kaalep

hoida – ja küllap vist oleksid needki asjad Väinö Linna romaani ajaloolise tausta uurijatele kohaseks teemaks.

      Lõpuks tahaksin avaldada oma subjektiivse hinnangu. „Tundmatu sõdur” kuulub meie sajandi maailmakirjanduse suurte romaanide hulka. See suurus põhineb loomulikult Soome ajaloo erandlikkusel, just sellel Soome imel, millest ma kõnelda püüdsin, ning vaevalt võib loota, et teised rahvad seda kunagi piisavalt mõistaksid. Ei jõua Väinö Linna kirjanikumeisterlikkuski kogu oma suuruses laia maailma… Kõige tähtsam on ometi see, et nelikümmend aastat on see raamat omal kombel tugevdanud kogu soome rahva lootust ja eneseusku ning andnud samasugust lootust edasi hõimurahvalegi.

Keel ja Kirjandus 1995, nr 5

Esitatud soome keeles 30. juulil 1994

Pentinkulma päevadel Urjalas

(Häme läänis)

      WORKSHOP LÜBECKIS. EINHEIT BERLIINIS

      Pealkirja esimene sõna on ka saksakeelne! Ametlik nimi oli sellel meeldival üritusel, millest 23.–29. septembrini koos Helgi Loigu ja Mati Sirkliga osa võtsin,Workshop für finnische und estnische Übersetzer ja selle korraldas Lübeckis tegutsev kultuuriorganisatsioon Deutsche Auslandsgesellschaft, niisiis Saksa Välismaaühing. Üritusi korraldatakse igal aastal, need on mitmelaadilised, näiteks mullu olid lübecklased külla kutsunud saksa keele õpetajaid Taanist. Seekord oli külalisi kuus, Soomet esindasid Eestiski tuntud tõlkija Raija Jänicke, Lahtis elav Marja Kyrö ja Tampere ülikooli tõlkeinstituudi juhendaja Markku Mannila. Dr Karsten Jessen Lübeckist eesistujaks, üks või teine saksa kirjanik esinejaks, nii me istusime mõnusalt vanamoelise Jenseni hotelli tagatoas ümber ovaalse laua intiimses ringis enam-vähem iga päev selle nädala jooksul. Vaheldust tõid väike ekskursioon Lübecki vanalinna (kujutage ette hästi korrastatud Tallinna!) pr Anneliese Kieseritzky juhtimisel (jah, tema abikaasa on küll Eestist pärit) ja pikem väljasõit Hamburgi, eriti selle eeslinna Reinbekki.