“Kõik on Voldemari süü, tal eneselgi kael kangutamisest haige, nüüd meelitas ka teise ennast ära venitama. Oot, oot, isa tuleb koju ja viskab kangi läbi akna uulitsale!”
Isa tulebki. Hakkab mürtsuma ja lubab kangi toast välja visata. Lähebki kiirelt kangi juurde ja krapsab kangist kinni, kuid see ei nihku maast. Üleolevus ja kurjustus on löödud, tagasihoidlik imestus asub asemele. Poisid tunnevad nüüd endid seisukorra peremeestena ja hakkavad hooplema: “Sina ei jaksa, aga meie jaksame, hakka ka harjutama!”
Isa, 45-46-aastane õitsvas tervises mees, otsustabki kohe poistega ühes harjutama hakata. Manitseb ainult, et palju ei tohi tõsta, vaid ainult enese tervist peab karastama.”
“Asi lahenes sellega, et kangi väljaviskamise asemel hakkasime koos tõstma, kui palju keegi suudab. Nii toimus meie esimene tõsine võistlus isa ja kahe poja vahel. Võit jäi minule, vend tuli teiseks ja isa, vaeseke, kolmandaks. Pealtvaatajaks oli ema, kes kogu aeg tõsiselt hirmu tundis ning palvetas, et me endid ei katkestaks.”
“Veebruaris 1911 on Riia esivõistlused tõstmises, kus esmakordselt otsustati mooditulevat prantsuse tõstesüsteemi kasutada. Võistluskava koosnes üheksast eritõstest…
Võistlus kujunes talle (Neulandile – toim.) ootamatuks ja hiilgavaks triumfiks kohe. Ta tuli suure ülekaaluga omas kaalus (kergekaalus – toim.) esimeseks ja üldiselt kõigi kaalude kohta Krause järel teiseks, ühtlasi purustades terve rea Venemaa rekordeid.
Kahega tõukas ta 256 naela (Venemaa rekord), vasakuga 182 (Venemaa rekord) ja paremaga 186 (Venemaa rekord). Rebimine paremaga andis tagajärjeks 165 naela (Venemaa rekord) ja rebimine vasakuga 158 naela (Venemaa rekord). Surumine kahega jäi 160 naela, rebimine kahega 172 naela, kruvimine paremaga 168 naela ja kruvimine vasakuga 172 naela.
Iga rekordi eest anti eriline kuldmärk lisaks harilikule auhinnale. Alfred Neuland oli korraga päevakangelane, imetletav atleet, kes ise hõljus oma keerlevate unistuste ja lapseliku õnnetunde seitsmendas taevas.
Ta oli vaevalt kuusteist aastat vana.”
“Juba 1911. aastal (ta oli siis vaid 16-aastane) hakkasid tulema rekordid. Esimeseks pääsukeseks sai ülevenemaaline rekord paremaga rebimises – 70 kg.”
“Stockholmi olümpiamängud tõid kaasa üldise lainetuse ja sport võitis kuulsust juurde. Kõik jälgisid pingsalt Venemaa olümpiameeskonna ettevalmistusi ja üritasid ka ise pääseda suurele spordipeole… Tõstmist kavas ei olnud ja Alfred Neuland jäi koju olümpiasündmusi jälgima ja harjutama.”
Fotod 1
Alfred Neuland – suured tiitlid veel võitmata.
Eesti tõstjad 1915. aastal Peterburis. Vasakult Karl Assman, Alfred Neuland ja Ernst Assman.
Juhan Neiland koos oma kolme pojaga. Vasakult Alfred, Feliks ja Johannes. Pildistatud 1918. aastal Valgas.
Alfred Neuland oma trofeedega tippkarjääri algul.
Kodus 1920. aastal maailmarekordeid tuulutamas.
Eesti olümpiadelegatsioon 1920 enne ärasõitu Antwerpeni. Tulevane olümpiavõitja paremalt kolmas.
Laevapardal teel 1920. aasta Antwerpeni olümpiamängudele. Paremal ees tulevane olümpiasangar Alfred Neuland, tema tagant kiikab Harald Tammer.
Eesti riigi esimeste olümpiasangarite (mehed, kes pääsesid kuue hulka) vastuvõtt. Vasakult Karl Kõiv, Eduard Pütsep, Aleksander Klumberg, Harald Tammer, Jüri Lossman, Alfred Neuland, Alfred Schmidt ja esindaja Ado Anderkopp.
Olümpiamehed kodus tagasi, 6. september 1920.
Olümpiakangelased sammuvad 6. septembril 1920 sadamast Raekoja platsi poole. Paremal näha võidupärga kandmas Alfred Neuland.
Valga fotograafi juures 1922.
Lätlane Janis Krause (Krauze), Neulandi sportlik eeskuju.
Eesti Spordilehe 1922. aasta tõstmise MM-võistluse erinumbri esikaas.
Viis tõstmise maailmameistrit 1922. aastal, neist kolm eestlased. Vasakult Alfred Neuland, Saul Hallap, Heinrich Graf (Šveits), Roger Francois (Prantsusmaa) ja Harald Tammer.
Tõstmise MM-võistlustega alustati 1891 ja neid peeti vahel isegi neli korda aastas, kuid esimene ametlik MM rahvusvaheliste reeglite järgi ja enam kui kolme riigi sportlaste osavõtul toimus 1922 Tallinnas. Pildil avatseremoonia Estonia kontserdisaalis.
Eduard Vanaaseme oli 1922. aasta MM-il Neulandi peamiseks konkurendiks.
1922. aasta Tallinna MM-võistlustest osavõtjad.
Saul Hallap, üks kolmest eestlasest maailmameistrist 1922. aastal.
1922. aasta Tallinna MM-võistluste korraldajad ja delegaadid Raekojas.
Neulandi sugulaste pulmapilt, kus vasakul äärel seisavad Alfred Neulandi isa ja ema.
Noor abielupaar 1922. aastal.
Eesti võidukas delegatsioon on tagasi 1923. aasta Göteborgi mängudelt. Võidumehed esireas, Alfred Neuland vasakult teine.
Abielupaar Neulandid (keskel) koos naise õe ja vendadega 1923. aasta aprillis.
Alfred ja Alvine Neulandid koos kolme pojaga. Vasakult Ringhold, Erich ja Harry.
Eesti tõstekuulsused Harald Tammer, Alfred Neuland ja Voldemar Noormägi.
Pariisi olümpiamängude tõstevõistlused toimusid sisevelodroomil.
Eesti