Varem ilmunud:
“Jaan Talts” 2004
“Jaak Uudmäe” 2004
“Aavo Pikkuus” 2004
“Johannes Kotkas” 2005
“Svetlana Tširkova” 2006
“Jüri Tarmak” 2006
“Mait Riisman” 2006
“Erika Salumäe” 2006
“Voldemar Väli” 2007
Teerajaja
Hoiad käes raamatut, mis on pühendatud esimesele eestlasest olümpiavõitjale Alfred Neulandile. Eesti spordiajaloos on tal väljapaistev koht. Tema oli esimene, kes tõestas, et ka eesti sportlastel on asja olümpose absoluutsesse tippu!
Tänaseks on Alfred Neulandi sportlikest saavutustest möödunud aastakümneid ja tõstepõrandal võistleb juba mitmes põlvkond sportlasi. Tema õpilasi on treenerite, kohtunike ja spordiveteranide hulgas. Nende mälestuste kaudu on jõudnud tänaste sportlasteni legendaarne spordimees. „Nii õpetas meile Neuland!” on siiani veel tõstesaalis kuuldav ütlemine, mis kinnitab väärt metoodilist seisukohta.
Alfred Neuland oli klassikalise tõstetehnika väljapaistev novaator ja rahvusvaheliselt hinnatud spetsialist. Tema otsiv ja leidlik mõtlemine väljendus esimesena maailmas kasutusele võetud mitmetes uuendustes: rebimises lai haare, kükki allaiste ja nn „pöidlalukuga” haare kangi tõstmisel. Tuntud USA kergejõustiklase Richard Fosbury`iga võrreldes, kes kõrgushüppes flopp-stiili leiutas, tegi Alfred Neuland sarnase tähendusega uuendusi tõstetehnikas.
Eesti tõstespordil on palju kuulsusrikkaid saavutusi. Kõige väljapaistvamad saavutused on Alfred Neulandil ja Jaan Taltsil. Siinkohal on huvitav tõdeda, et juba Neuland rõhutas „… kehalise mitmekülgsuse …” olulisust sporditehnika täielikul omandamisel. Jaan Talts paistab kõige muu kõrval samuti silma oma mitmekülgsusega.
Neuland oli Eesti vabariigi ajal edukas ettevõtja, maailmasõja järel tehase direktor, treener, spordikohtunik, viiulimängija, pereisa, suurepärane suhtleja. Tahtekindla, mitmekülgse sportlase ja inimesena on meie esimene olümpiavõitja suurepäraseks eeskujuks. Alfred Neuland on kui reeper, mille järgi mõõta sportlike tulemuste kõrgust üle aegade.
Tambet Tiits, Eesti Tõsteliidu president
Olümpiavõitjatest esimene
29. august 1920 oli pühapäev. Suursuguseks pühapäevaks on jäänud see ammune päev Eesti ja eestlaste jaoks tänaseni. Sest just sel lõikuskuu päeval võitis 24-aastane Valgast pärit tõstesportlane Alfred Neuland esimese eestlasena olümpiakulla. Tuli verinoore riigi atleedina Antwerpeni mängudel tõstepõrandale ja võitis ülekaalukalt kõiki konkurente. Ehk nagu siis tavatseti öelda: võitis maailma.
Nii on see veidi kaugena näiv päev jäänud meie spordilukku suure ja unikaalse ajaraamatu avalehena. Sel päeval tegi tõstja Alfred Neuland sinna esimese sissekande. Neulandist sai Vabadussõja tormidest tõusnud Eesti Vabariigi esimene olümpiavõitja, kes tõstis meie väikese riigi suurte spordimaade hulgas maailma kaardile.
Ilus ja sümboolne seegi, et Neuland oli üks nendest tuhandetest eestimaalastest, kes vabaduse ning omariikluse ideaalidest tiivustatuna ruttas vabatahtlikuna Vabadussõja eesliinile. Aitas luua Eesti oma riiki ja kui see valmis, seadis adrakured sootuks teisele vaoharjale. Ning jälle eesliinil olijana.
Alfred Neuland oli Eesti Vabariigi esimene suursportlane. Esimene olümpiavõitja, esimene maailmameister, esimene…
Seda au ja kuulsust ei saa temalt võtta ükski teine hilisem spordi- ja olümpiakuulsus. Ka need, kes tõstnud hiljem Neulandist kümneid ja kümneid kilogramme enam. Neulandit ei anna võrrelda mitte ühegi teise meie olümpiavõitjaga. Sellist mõõdupuud pole olemas.
Neulandi kohta on öeldud, et ta oli tahte ja visaduse musterkuju. Mida ta oli kord kavandanud, seda ta ka ihu ja hingega õhinal tegi. Teisiti poleks olümpiavõitja puhul mõeldavgi.
Ka tema kujunemine suursportlaseks algas raskuste ületamist trotsides, et üldse treeninguvõimalusteni jõuda. Ei ükski argument ega takistus kõigutanud teda soovitud teelt kõrvale. Et tõstekangi soetada, otsis ta võimalusi rahateenimiseks. Et konkurentidelt eest ära astuda, mõtles ta välja uusi tehnikanippe.
Sümboolselt oli Neuland kui noor riik – kõige uue mõtleja ja looja. Ükski takistus ei olnud tema jaoks liig suur, et selle taha toppama jääda.
Igale käigule oli lahendus, mis aitas püüelda kõige kõrgema poole. Nii jõudis ta maailma parimaks, kellele rivaalid võistluspõrandal imetlusega alt üles vaatasid: kuidas on see võimalik?
Alfred Neuland liikus oma ajastust ees. Murdis uusi tähiseid ja ületas barjääre, mis jätsid ta maailma tõstespordiajalukku mitte ainult olümpiavõitja ja maailmameistrina, vaid ka tehnika uuendajana, tõstespordi novaatorina.
Kui Eesti tõstjad 1991. aastal taas maailma organisatsiooniga liitusid, tuletas rahvusvahelise alaliidu president Gottfried Schödl saadikutele taaskord meelde väikerahva suurmehe Alfred Neulandi vägitegusid.
Tiit Lääne, raamatu koostaja
Alfred Karl Neulandi kronoloogia
1895
Sünnib 10. oktoobril Valgas Juhan ja Trina Neilandi lapsena.
1899
Perekond Neiland kolib tööotsingutel Riiga, asudes elama Mathieseni tänavale.
1909
Hakkab Riia kortermajas keldris salaja ja iseseisvalt harjutama.
1910
Käib mõned korrad tõstmas ja treenimas Marsi jõustikuseltsis.
1911
Võidab Riia meistrivõistlustel kergekaalu ja püstitab esimesed Venemaa rekordid.
1913
Asub kalevlase Ernst Assmani (Aastalu) kutsel elama Peterburi.
1914
Veebruaris Riias toimuvatel Venemaa meistrivõistlustel saavutab teise koha.
Võidab esikoha Venemaa olümpial Riias, kogudes esmakordselt viie tõste kogusummas 400 kg.
Tuleb Baltimaade meistriks.
Detsembris Petrogradis peetud järgmise aasta Venemaa meistrivõistlustel tuleb teiseks.
1915
Tema nimele kuulub 11 maailmarekordit ületavat tulemust (ametlikult rekordeid veel ei fikseeritud).
1916
Tuleb Moskvas ülekaalukalt Venemaa meistriks, edestades teise koha meest, tiitlikaitsja Petr Herudzinskit enam kui saja kiloga.
1917
Teistkordselt Venemaa meister tõstmises ja köieveos Petrogradi Kalevi meeskonnaga.
Võtab Esimesest maailmasõjast osa Tsaariarmee 17. autoroodu autojuhina Kaukaasia rindel.
Jõuab tagasi Eestimaale.
1918
Tuleb esmakordselt Eesti esitõstjaks.
Võistleb esimest korda välismaal – Soomes.
Läheb koos vendade Voldemari ja Feliksiga Vabadussõtta.
1919
Võidab Tallinnas teistkordselt võistlused Eesti esitõstja tiitlile.
1920
Võidab Antwerpeni mängudel esimese eesti sportlasena olümpiakulla.
1921
Võidab esikoha Eesti meistrivõistlustel.
Asutab Valgas Vabaduse tn. 12 äri algkapitaliga