Presidendiprouana on Ilves soovitanud tervisliku keha säilitamise nimel teha trenni kuus korda nädalas. Lapsepõlves ei olnud aga Evelin Ilves nii agar kui ta ise tänapäeval teistele soovitab ja tema iluvõimlemistreeningud toimusid vaid paarkolm korda nädalas.
Treener Rooste sõnul on tal hea meel, et Evelin kui esileedi on rahvale oma sportlikkuses eeskujuks. Ja kuigi lapsepõlves harrastas Evelin teistsuguseid spordialasid kui praegu, on ta suutnud hilisemas elus omaks võtta ka rulluisutamise ja tennise.
Viimati sattus kunagine iluvõimlemisõpetaja Anne Rooste Evelin Ilvesega kokku Viru keskuse eskalaatoril. “Evelin on ka nii tähtsal positsioonil oma sõbraliku ja seltskondliku olemuse säilitanud. Ei olnud tal ühtegi turvameest ümber ega midagi… Ta oli minu kui oma endise õpetaja vastu väga soe.”
Kunagine parim sõbranna Kristi Karelsohn meenutab lapsepõlve Evelini seltsis pehmel ja soojal hääletämbril.
“Me olime mõlemad hästi aktiivsed ja hakkajad ning saime kohe algusest peale hästi läbi.” Tüdrukutevaheline klapp oli nii ideaalilähedane, et isegi tülisid tuli nende vahel ülimalt harva ette.
“Eks me vahel ikka nägelesime, aga see läks kiiresti üle,” naerab välisministeeriumis töötav Karelsohn ja mõtleb hetke sellele, mille pärast nad vahel läbi ei saanud.
“Oli vist midagi, et keegi suhtles kellegi teisega natuke rohkem ja siis üks meist pahandas, et mina olen ju su parim sõber ja miks sa temaga rohkem aega veedad. Laste ja teismeliste tavalised probleemid,” selgitab ta. Karelsohni sõnul lävisid nad Eveliniga põhikooli ajal tihedamalt oma klassi tüdrukute ja aasta vanemate poistega. “See oli selline hästi lahe kamp, kellega me veetsime koos suure osa ajast.” Karelsohn kohtas sama kamba kaudu 13aastaselt ka oma praegust abikaasat Agu Karelsohni. Evelini silmarõõmudest samas pundis pole ta aga aldis avalikult rääkima, vaid hakkab hoopiski itsitama nagu väike tüdruk: “No Evelin oli väga ilus tüdruk. Tal oli neid austajaid, kuidas nüüd öeldagi, mitte just vähe.”
Välisministeeriumis töötav diplomaadiharidusega Kristi Karelsohn ei taha poistest rääkides detailidesse laskuda ja lisab vaid: “Ütleme nii, et neid, kelle silm Evelinil peatus, oli tõesti palju.”
Karelsohni sõnul proovisid nad Eveliniga kooli ajal oma võimeid, nii nagu klassijuhataja Madissoon mainis, tõesti peaaegu igal alal.
Laulukooris, iluvõimlemistrennis, suviti jalgrattamatkadel. Karelsohn nimetab end ja Evelini korra isegi hüperaktiivseteks, sest talle meenuvad nii paljud erinevad trennid, kavad ja üritused. Eriti elevile läheb ta suvisest jalgrattamatkast rääkides.
“See sai jälle selle meie n-ö pundiga ette võetud,” selgitab ta, “meie klassi tüdrukud ja aasta vanemad poisid.” Kuigi noortel olid kaasas telgid, hakkas äkitselt keset matka paduvihma sadama.
“Meis oli aga lastena nii palju julgust, et koputasime suvalise talu uksele ja meid võttis vastu hästi tore pere… Olid need alles ajad!” õhkab ta noorusele mõeldes.
Ka klassijuhataja Ly Madissoonile meenuvad Kristi ja Evelin alati koos nagu kaksikõed.
“Evelin võis end vahel tunda ehk pisut tähtsamana, kuna ta arvas end olevat teistest klassikaaslastest parem,” ütleb Madissoon meenutuste keskel, “aga üldiselt oli ta väga sõnakuulelik ja eeskujulik laps.”
Evelin Ilvese vene keele õpetaja Aide Vungo Evelini üleolevat poolt ei mäleta ning tal on üksnes meeles üle ootuste tubli õpilane.
Talle meenub kontrolltöö, mis kestis 45 minutit ning mille kestel pidid lapsed käänama 45 lauset.
“Evelin tegi töö nii kiiresti valmis, et küsis minu käest, kas ta võib teise rühma töö ka ära teha. Muidugi olid mõlemad tööd veatud,” on Saku keskkooli vene keele õpetajana töötaval Vungol aastatetagune seik selgelt meeles.
“Evelin sobib oma uude rolli väga hästi,” kiidab ta esimest leedit.
Klassijuhataja Ly Madissoon on õpetaja Vungoga päri. Evelin Ilves sobib ka tema meelest esimese leedi rolli suurepäraselt. Ainus, mis tema jaoks endise õpilasega seoses küsimust tekitab, on see, miks ei käi Evelin Ilves teiste õpilastega koos koolija klassikokkutulekuil.
“See on ainus asi, mille üle tema endised klassikaaslased vahel arutavad,” ütleb Madissoon, “iga kord, kui nad kokku saavad, veavad nad kihla, kas Evelin tuleb või ei tule. Aga näed – jälle ei tulnud!”
Endine klassijuhataja Madissoon loodab, et Evelin Ilves ei ole riigi esimese leedina uhkeks läinud. Õpetaja sõnul hoiab ülejäänud 1986. aastal lõpetanud klass ka praegu veel kokku ja ta on endisi õpilasi mitmeid kordi klassikokkutulekutel kohanud.
“Samas – mul tütar käis Evelini kokaraamatu esitlusel ja kui ta tahtis mulle autogrammi raamatusse saada, siis olevat Evelin mind hästi mäletanud,” arutleb ta ning lisab, et Evelin Ilves olla tema jaoks kokaraamatusse kirjutanud isegi lühikese pühenduse: armsale klassijuhatajale.
Õpetaja Madissoon ise pole aga Evelin Ilvest pärast kooli lõppu näinud.
Klassiõde Tiiu Vilu sõnul on Evelin siiski mõnel ammusel klassi- või koolikokkutulekul käinud, 1990ndate alguses näiteks.
“Seal oli ta küll kohal, aga rohkem ma ei mäleta…” märgib ta ja parandab end, “kuigi ega ma ju ise ka pole kõikidel kokkutulekutel käinud.”
Norras elav Tiiu Vilu ütleb, et kunagise klassiõena on tal praegust riigi esimest leedit võimalik paremini mõista kui neil, kes teda ei tunne.
“Usun, et paljud ei saa aru, miks ta nii hulga asjadega tegeleb. Inimesed võivad arvata, et see tuleb pidevast soovist esineda,” räägib ta.
Vilul on õigus. Paratamatult võib rahvale jääda mulje, et meie esileedi on meediasõltlane, kes püüab huviorbiidis püsida ükskõik millise asjaga. Nii on ta kaamerasilma ette jäänud, rulluisud kaelas, kuulmise järgi viiulit õppides, fotograafiat harrastades, süüa valmistades või riideid disainides…
“Olles Eveliniga koos koolis käinud, siis minu jaoks on tema karakter arusaadavam,” selgitab endine klassiõde Tiiu Vilu. “Mina tunnen seda Evelini, kes käis laulukooris, mängis trummi, õmbles ja käis iluvõimlemistrennis. Ta ongi selline!”
KOLMAS PEATÜKK
Ülikool, uued sõbrad ja romaan tuntud poliitiku pojaga
Esileedina armastab Evelin Ilves oma paljudes sõnavõttudes rõhutada Tartu Ülikooli arstiteaduskonna õpinguid. Sellele viitavad ka paljud tema tervislikkust ja õiget toitumist puudutavad valupunktid, mille pärast ta justkui Eesti vabariigi ihuarst pidevalt südant valutab.
Vastab tõele, et Evelin Ilves on lõpetanud 1993. aastal Tartu Ülikooli ravi eriala, mis kuulub tänapäeval arstiteaduskonna alla.
Tartu Ülikooli arstiteaduskonna emeriitprofessor Heidi-Ingrid Maaroos selgitab aga, et kuigi esileedi on lõpetanud meditsiinieriala, on ta residentuuri astumata saanud diplomi vaid üldarstina. See tähendab seda, et Evelin Ilves saaks ülikoolis omandatud haridusega hetkel töötada vaid perearsti abina ning seaduse järgi ei ole tal võimalik iseseisvalt arstina praktiseerida.
“Tööd arstina leiab ta ka muidugi ainult juhul, kui tööandja on nõus ta üldarsti diplomiga oma alluvusse võtma,” räägib emeriitprofessor Maaroos, kelle sõnul suunduvad tudengid pärast arstiteaduskonna lõpetamist tavaliselt konkreetset eriala õppima ja teevad vajaliku teadustöö, mis annab neile hiljem võimaluse valitud eriala arstina karjääri teha. Elupõline õppejõud lisab, et kuigi Evelin Ilves ei saa arstina töötada, ajab ta siiski riigi esimese leedina õiget joont.
“Kõik ta mõtted on ju vajalikud,” arutleb Maaroos, “iseasi, kas ta alati neid õigesti väljendab. Nagu see, et ta soovitab süüa kallimat šokolaadi, mida ei ole kõigil võimalik osta…”
Kuigi proua Maaroos mõtleb viivu, lõpetab ta lause positiivsel noodil: “Ometi on Evelini sõnavõtud olulised. Tervislik toitumine ja kehaline koormus on vajalikud