33
Frederic William Farrar (1831–1903) – anglikaani vaimulik ja kirjanik.
34
35
Kohtupeegel ehk kohtukull (
36
Vassili Kirillovitš Sjutajev (1819–1892) – vene sektant ja Tolstoi lähedane sõber, kelle kohta saab eesti keeles põhjalikuma ülevaate 2011. aastal ilmunud Tolstoi tõlkevalimiku „Milles seisneb minu usk?“ kommentaariumist.
37
Timofei Mihhailovitš Bondarev (1820–1898) – iseõppijast vene talupoeg, kes läks õigeusust üle juutlusse ning mõisteti selle eest 1867. aastal eluaegsele asumisele Siberisse. Võimud paigutasid mehe Jenissei kubermangu Judino külla (tänane Bondarevo) teiste „õigest usust“ taganejate sekka, kus ta ainsa kirjaoskajana kooli avas. Laiema tuntuse omandas raamatuga „Трудолюбие и тунеядство, или Торжество земледельца“, milles Bondarev nimetab inimeste kõigi hädade põhjusena võõrdumist maatööst.
38
Eugène-Melchior de Vogüé (1848–1910) – prantsuse kirjanik, diplomaat ja orientalist.
39
Henri Jean Baptiste Anatole Leroy-Beaulieu (1842–1912) – prantsuse publitsist ja ajaloolane.
40
Matthew Arnold (1822–1888) – inglise kirjandusteadlane ja poeet.
41
Minot Judson Savage (1841–1918) – ameerika unitaristlik vaimulik, kes propageeris darvinismi ja sotsiaalseid reforme.
42
Robert Green Ingersoll (1833–1899) – ameerika advokaat ja oraator.
43
Lk 12:3.
44
Ususümbolist kui oma õigeusksuse kinnitamisest läbi aksiomaatika (kreeka
45
Js 28:13.
46
Tolstoi parafraas.
47
Kui traktaadis „Milles seisneb minu usk?“ (1883–1884) on Tolstoi jaoks veel määrava tähtsusega, et kristlane järgiks Mäejutluse viit käsku, siis mida aeg edasi, seda enam ligineb ta idamaisele arusaamale elust – „pole olemas tegusid, mis võiksid inimese õigeks mõista, muuta teda õigeks, on vaid südant enese poole ahvatlev tõe eeskuju“, kõige aluseks on mõistmine/äratundmine/teadlikkus. 1889. a 6. juunil märgib Tolstoi päevikus: „Üks inimene ei ole parem teisest, nagu ei ole üks jõgi sügavam ehk puhtam teisest. Inimene voolab nagu jõgi. Kui üks on kusagil 15. ja 16. eluaasta vahel, siis teine 25. ja 30. vahel, kolmas 40. ja 50. vahel, neljas aga oma viimasel eluaastal kusagil kella 5 ja 6 vahel jne – kõik on kõrvutamatud suurused. Ning ei saa kõnelda: „See on parem ehk halvem.“ Seepärast pole suur õnnetus, misläbi miljonid kannatavad, mitte niivõrd see, et inimesed halvasti elavad, kuivõrd see, et inimesed südametunnistuse järgi, omaenese südametunnistuse järgi ei ela. Inimesed võtavad enese südametunnistuse pähe kellegi teise, endast kõrgemal paikneva südametunnistuse (kõige tavalisem olukord – näiteks Kristuse oma), ja suutmata, päevselge, võõra südametunnistuse järgi elada, ei ela ei ühe ega teise järgi, vaid sootuks ilma südametunnistuseta. … Inimeste jaoks kõige tarvilikum on välja kujundada, enesele selgeks teha omaenda südametunnistus, ja seejärel ka elada selle järgi, aga mitte nii nagu kõik – valida enesele läbi ja lõhki võõras, hoomamatu südametunnistus ning elada hiljem ilma südametunnistuseta ja valetada, valetada, valetada …“ (Päevik, 23. november 1888.)
48
Mt 6:3.
49
Lk 9:62.
50
Lk 10:20.
51
Mt 5:48.
52
Mt 6:33.
53
Eesti orientalist ja entsüklopedist Haljand Udam (1936–2005): „Seetõttu on ristikiriku ajalugu suuresti olnud võitlus mõistmise (seda on hurjutades nimetatud gnoosiseks ja kõikide hereesiate emaks) vastu. See võitlus on sigitanud mõisted nagu ketserlus, nõidumine, paganlus, ebausk jne.“ (Loetud ja kirjutatud, Tallinn 1998, lk 145.)
54
Ap 15.
55
Tolstoi parafraas Mt 15:17–20.
56
Ap 15:28.
57
Ap 2:1–3.
58
Mt 23:8–10. Vrd Mt 20:25–27: „Te teate, et rahvaste valitsejad härratsevad nende kallal ja suured meelevallatsevad nende kallal. Nõnda ei saa see olla teie seas, vaid kes iganes teie seas tahab saada suureks, olgu teie teenija, ja kes iganes teie seas tahab olla esimene, olgu teie sulane.“
59
Kogu uues testamendis leiab
60
Mt 18:17.
61
Mt 16:18. Ilmselt ei öelnud Jeesus midagi säärast jünger Peetruse kohta, vaid vastne hierarhiline kirik oma arhiapostli kohta, sest Jeesuse riik pole sellest ilmast (Jh 18:36), vaid on meie sees (Lk 17:21).
62
Kirik on usklike ühendus, mille rajas meie Issand Jeesus Kristus, mis laotunud üle kogu maa ja mis kuulekas legitiimsete karjaste ning meie püha isa – paavsti võimule. (Tolstoi märkus.)
63
Mõningast edu vene inimeste seas pälvinud Homjakovi219 kiriku määratlus ei paranda asja, kui möönda ühes Homjakoviga, et ainus