Selgus, et see on imetore mäng! Pole tarviski käia piduõhtutel, isegi teatris pole tarvis käia.
Kolm ööd pusisin ja mängisin esimese pildiga. Kolmanda öö lõpul oli mul selge, et kirjutan näidendit.
Aprillikuus, kui õuest kadus lumi, oli esimene pilt valmis. Minu näidendi kangelased liikusid, käisid ja rääkisid.
Aprilli lõpus tuligi Iltšini kiri. Ja nüüd, kui lugejal on juba teada romaani sündimise lugu, võin juttu jätkata sellest momendist, kui ma Iltšiniga kohtusin.
8. PEATÜKK Kuldne ratsu
«Jah,» kordas Iltšin kavalalt ja vidutas salapäraselt silmi, «ma lugesin teie romaani.»
Pärani silmi vahtisin oma vestluskaaslast, kes oli kord nähtav värelevas valguses, kord jälle kadus pimedusse. Akende taga rabises vihm. Esimest korda elus nägin enda ees lugejat.
«Kuidas ta teie kätte sattus? Teate, see number…» Ma vihjasin romaanile.
«Kas te Griša Aivazovskit tunnete?»
«Ei.»
Iltšin tõstis kulmud kõrgele, ta imestas.
«Griša on kirjandusala juhataja «Üksmeelsete kohordis».»
«Ja mis kohort see on?»
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.