Korra olnud vana saunaema karjas. Püüdnud näkki näha saada. Näkk seda nähes hüpanud kivi pealt maha ja joosnud läbi variku suurde jõkke. Vesi plahvatanud üle pea.
Kui väiksed lapsed karja tulnud, olnud näkk jälle kivil istumas ja ennast soendamas.
Aega mööda raiutud mets maha. Sest saadik ei tule näkk enam kivile istuma.
17. Kütt ja näkk
O. Hintzenberg Lehtsest.
Mees hulkunud tihti püssiga mööda metsa. Korra olnud jälle Valge jõe ligidal. Olnud vara homiku, tedrede mängu aeg.
Mees läinud edasi, näinud: naesterahvas kõndinud järve ääres. Naesterahval helekollased juuksed ja pruun nägu.
Mees mõtelnud: “Kes see ometi nii vara piaks siin jõe ääres olema?”
Hakanud naesterahva poole minema. Naesterahvas põgenenud eest ära. Mees läinud kiiresti, naesterahvas veel kiiremini.
“Mis näki jalad tall on, et ei või järele jõuda!” pahandanud mees.
Ehk mees küll tasakesi nii ütelnud, kuulnud naesterahvas seda ometigi. Vaadanud korra ringi ja hüpanud siis vette.
Vesi vulisenud, vee vulisemisest kuulnud mees aga ühtlasi ka heledat naeru äält.
J. Blumfeldti suust.
18. Must härg laukas
M. Aija Veelt.
Vee valla maa sees vasta suurt raba, mis Köima ja Vörungi poole läheb, on suured sügavad laukad, mis “Kasklaugasteks” hüütakse. Seal nähtud enne alati näkkisid.
Korra läinud üks Vee valla mees sinna ligidale pardi jahile. Käinud tüki aega, ei näinud ühtki parti.
Viimati hakanud ära tulema. Näinud nüüd ometi: must härg tõusnud äkisti laukast ülesse ja ujunud mehe poole. Mees hoidnud teine poole lauka äärde. Härg jälle tema pool.
Nii ujunud härg mitu korda üle lauka, ikka sinna poole, kus mees olnud.
Viimati hakanud mehel hirm. Arvanud: ega see õige härg ole, vaid näkk. Läinud kohe koju, rääkinud lugu teistele.
Teised kohe: “Lähme vaatama!”
Hulk noori mehi tulnud kaasa. Läinud laukale.
Laukale jõudes tõusnud härg uuesti laukast ülesse ja hakanud meeste poole ujuma. Mehed pidanud esite nõuu härga kinni püüda.
Üks aga olnud targem. Ütelnud: “Mis me tast kinni püüame! Kes teab, kas on õige härg või on koguni mõni näkk!”
Nii pea kui mees näki nime nimetanud, kadunud härg nagu suur kala laukasse ära. Pärast ei ole teda iialgi enam seal näha olnud.
Teise korra näinud kütid seal ühe hane. Küll lasknud teda, aga kellegi kuul ei hakanud peale. Hani ujunud ikka keset laugast Viimaks võtnud üks kütt särgi eest preesi, pannud püssi, lasknud siis.
Nii pea kui pauk käinud, kadunud hani.
19. Sukka kuduv näkk
O. Hintzenberg Lehtsest.
Valge jõe ääres Sinipalu heinamaal olnud kaks plikakest karjas. Need näinud seal valges riides neiu edasi, tagasi kõndivat.
Neiu kudunud musta sukka ja laulnud ise:
“Kujun, kujun surnu sukka, kujun kooljal koiva katet!”
Tütarlapsed läinud uudishimulikult lähemale. Neiu tõmmanud tütarlapsi käega, otsekui kutsuks neid enese juurde.
Tütarlapsed ei julgenud ometi minna. Kuuldud laul kohutas neid ära.
Nüüd läinud neiu jõkke suure kivi otsa, visanud enesele vett üle pea ja laulnud kolm korda:
“Tund on tulnud, mees pole jõudnud!”
Siis aga hüpanud plumsatades vette, jäenudki vette. Varsti selle peale upunud sinna üks mees ära.
20. Hõbeprees
O. Hintzenberg Lehtsest.
Kolu järvel Kadrina kihelkonnas püüdnud kaks noort meest kalu.
Korraga näinud noorem püüdja järve põhjas ilusa hõbepreesi.
Hüüdnud seltsimehe poole: “Ei tea, kes siia järve ilusa preesi ära kaotanud. Oot, ma võtan ära!”
Vanem mees aga olnud targem. Keelanud teist. Ütelnud: “Ära võta. See on näkk!”
Prees kadunud ära nii mis järv vahutanud.
Jutustanud Toomas Vall Kadrinast.
21. Näki särk
F. Vahe Hiiu Kassaarest.
Triksu külas Sepa jõe kaldal istunud korra väga ilus naesterahvas.
Külanaene läinud sealt mööda. Näinud seda.
Jõe kaldal istuja võeras naesterahvas kutsunud möödamineja naese enese juurde ja lubanud pead otsida. Külanaene läinud.
Võeras naesterahvas võtnud särgi seljast ära, pannud põlvede peale külanaese pea alla. Istudes libisenud võeras naesterahvas külanaesega ikka jõe kaldast alla poole.
Korraga näinud külanaene võera hambaid. Ütelnud: “Sull on nii mustad hambad nagu näki hambad!”
Näki nime nimetades kadunud võeras vette, särk aga jäenud külanaese kätte.
Külanaene läinud koju, pannud särgi selga ja kannud seda särki 7 aastat.
Korra tulnud jutt, kudas see särk nii kaua vasta pidada. Naene rääkinud, et see näki särk olla. Aga nii pea kui naene näki nime nimetanud, lagunud särk. Ei jäenud enam hilpugi kokku.
Ühe Kihelkonna mehe suust.
22. Mehe juhtumised
D. Pruhl Metsikust.
Mees läinud korra järve äärde. Näinud, et üks pisikene laps ennast seal pesnud.
Mees läinud sinna ja ütelnud: “Laps, mis sa teed siin?”
Sedamaid kadunud laps mehe silmist nagu tina tuhka.
Mees ise olnud nii väsinud, et kuhugile ei jaksanud minna. Seal ligidal olnud heina ladu.
Mees roomanud käpakille sinna heina lattu. Seal maganud mees ühe valu kolm päeva ja kolm ööd. Siis härganud üles. Olnud nii tugev, et jaksanud koju minna.
Sest ajast saadik ei läinud mees enam millalgi üksi selle järve äärde. See mees on kaua noor olnud, ei ole vanaks läinud.
Korra läinud see mees teistega seltsis sinna järve pesema. Sealt ära tulles jäenud haigeks ja surnud ära.
Peale mehe surma kuulnud teised õuest väikse nutu äält. Kui vaatama mindud, ei nähtud kedagi.
23. Võitlemine sõrmusega
J. Reitvelt Veelt.
Tüdruk läinud korra jõelt vett tooma. Leidnud jõe äärest hõbesõrmuse.
Tüdruk võtnud sõrmuse, pannud sõrme, Võtnud panged vett täis, tahtnud ära tulla. Ei saa kudagi viisi jõe äärest ära.
Ei aidanud muu kui pannud sõrmuse jälle sõrmest maha. Siis peasnud jõe äärest ära.
See sõrmus olnud näkk, kes tüdrukut tahtnud jõkke viia.
24. Jõkke viimise katse
M. Aija Veelt.
Kaks tüdrukut läinud korra