“Oota …” hüüatas Loren, “on see keegi tuttavatest?”
“See on toateenindus,” selgitas Alex ust avades, “ma helistasin neile enne dušši alla minekut.”
Noormees sisenes tuppa hõbekandik käes ja vaatas salamahti voodi poole.
Loren libistas end allapoole, suutes vaevu suruda alla soovi lina üle pea tõmmata. Ta nägu õhetas piinlikkusest.
Alex andis kelnerile mõne kokkuvolditud kupüüri, võttis kandiku ja sulges noormehe järel ukse.
“Loodan, et sulle peekon ja munad meeldivad,” ütles Alex.
“Ma ei taha süüa,” vastas Loren.
Ta ei suutnud uskuda, et oli nii arutult, nii impulsiivselt käitunud. Ta ei tundnudki noormeest ja läks temaga voodisse. Nad seksisid mitte üks, vaid kaks korda öö jooksul.
Õnneks oli mehel preservatiiv.
Esimene kord.
Sipelgad jooksid tal mööda selga.
“Teine kord,” Loren vaikis ja ohkas katkendlikult, “kasutasid sa preservatiivi?”
Vastuses ta peaegu ei kahelnudki. Siiski haaras ta kinni lootuseraasukesest. Loren püüdis rääkida muretul toonil, kuid värin hääles reetis ta.
Emotsioonide müriaad tormas üle Alexi näo.
“Mul oli rahakotis vaid üks preservatiiv. Me kasutasime seda esimene kord. Ma isegi ei mõelnud …”
“Sa ei mõelnud,” Loren peaaegu karjatas seda.
Hääles segunesid kurjus ja primitiivne hirm.
Alex sasis sõrmedega oma juukseid ja hingas kähinal.
“Niimoodi lihtsalt tuli välja. Ma pöörasin ennast … ja seal olid sina. Me hakkasime suudlema ja …”
Hääl vaikis. Lorenile ei olnudki vaja, et mees fraasi lõpetaks. Ta oli asjast aru saanud. Kuidas ta ka kõike mehe kaela tahtis ajada, mõistis ta oma süüd, mis sugugi väiksem ei olnud.
“Ma ei tea, kas on delikaatne küsida,” Loren surus lina äärt, “see on vaid küsimus. Kas on võimalik, et sa midagi põed? Või on veel midagi, mida ma teadma peaks.”
“Olen puhas.”
Mehe tõsine näoilme oli tunnistuseks, et ta mõistis ärevat olukorda täielikult. Lugupidamine mehe vastu tõusis mõne sentimeetri võrra.”
“Aga sina?”
“Mina olen samuti puhas,” vastas Loren.
“Sa võtad ju tablette?”
Öeldu kostus rohkem õigustuse kui küsimusena. Täiesti arusaadav, arvestades tema vanust ja üksiku naise staatust. Viimase ööni ei olnud tal rasestumisvastaseid vahendeid vaja võtta. Ta ei olnud kellegagi maganud peale paari aasta tagust lühikest suhet. Tema päevad käisid nagu plaani järgi.
Nagu plaani järgi. Sekundi pärast hingas Loren juba rahulikumalt – kaitsevahenditeta seksi jaoks oli praegu kõige ohutum aeg.
“Ma ei võta tablette.”
Nähes Alexi vapustatud ilmet, kiirustas ta lisama:
“Kõik on korras, ausalt!”
Mees hakkas rääkima, kuid Loren jätkas teda katkestades.
“Usu mind,” ta püüdis kõigest väest anda häälele veenva varjundi, “sa ei pea absoluutselt muretsema.”
Ta lootis, et Alex tema kinnitusi usub. Mehe näoilme rääkis muust, et kõik ei olegi nii lihtne.
“Kui sa tablette ei võta, kuidas sa sellise kindlusega saad ütelda, et ei ole vaja muretseda?”
Loren mõistis, et mehele tuleb asja detailsemalt seletada. Kuidas seda teha? Ta ei suutnud vajalikke sõnu leida. Ristanud lina all käed, tõmbas Loren kopsu rohkem õhku ja püüdis seletada:
“Mul on kõik täiesti regulaarne, see oli hea aeg … Pean silmas, et kaitsevahenditeta ei ole head aega … aga see oli parim, kui on sellist aega vaja valida. Faktiliselt šanss puudub.”
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.