Tuli aga jälle tüdruk. Agnes oli siis selge sõnaga öelnud, et nüüd aitab. Tüdrukule nime naine kaua ei mõelnud. Võttis esimese tütre nime ja keeras selle tagurpidi ja nii sai tüdruk nimeks Ave. «Nüüd on kõik,» ütles ta, kui oli nimepanekult koju tagasi tulnud. Ega Eero ei olnudki pettunud, et naise meelest laste jagu täis oli. Tallegi oli tunduma hakanud, et neli on täiesti piisav arv. Nüüd oli ta korduvalt naljaga maininud, et lapselapsi võiks kümme olla. Seitse neid juba oli ja kui kõik olid korraga maal, oli kisa ja lärmi taevani. Eerot see ei seganud. Lapsi Eero armastas ja lapsed teda. Otsus Mareti juurest lahkuda oli õige olnud. Tänu sellele oli tal nüüd neli toredat last ja kari lapselapsi. Eero uskus, et neile tuleb veel lisa, sest noorem tütar ei olnud titeteoga veel alustanud. Mees tal majas juba oli ja Eero oli üsna kindel, et tited ka tulemata ei jää. Lootus, et kümme võibki neid lõpuks kokku saada, muutus üha kindlamaks. Oleks tema teha, telliks ta nüüd tüdrukuid, sest poisse oli tema meelest juba piisavalt.
