Maailm, mis on hea. 1. osa. Piret Bristol

palavikus – peaaegu 39. Korra või paar astus toast läbi Jooga, kuid olin liiga uimane, et sellest rõõmu tunda, või vastupidi, ta hoiakut analüüsida ja saadud teadmiste käes piinelda. Kuulsin Säga talle ütlemas: „Nägin Mišelli. Pidasime sinu vastu kurja nõu. Kavatseme sulle naise võtta.“

      Säga enese naisevõtust oli rääkinud Madis – kellestki Mariast, kelle nimi vahel ka Jooga jutus oli vilksatanud. „Üksvahe käis Jooga tal väga tihti külas ja väitis hiljem, et on Mariaga vahekorras olnud. Aga Säga suutis selle käimise tookord ära lõpetada,“ rääkis Madis.

      Reedel läksin linna jalutama. Olin veel väga nõrk. Puudelt langesid viimased lehed. Tänavad näisid imelikult lagedad. Linna kohal rippusid rasked pilved. Alles mõne nädala eest õhukesed ja läbipaistvad varjud olid tumedad ja liikumatud. Jõe pruun vesi oli tõusnud kaldaäärsete puude alumiste oksteni. Külmavärinad tulid tagasi, palavik tõusis. Istusin tükk aega telegraafis, et saada sooja. Ma ei olnud sel sügisel veel Tartust emale helistanud.