„Mõistetamatu maailmas osutab sellele, et maailma väljamõtleja ei olnud jõehobu, ehkki ta teadis, et jõehobule on vaja jõge,” ütles linnuke.
Kord tegi Jumal mullast inimese ja andis talle Oma näo.
„Sa hakkad tahtma kahte moodi asju,” ütles Jumal. „Neid, milleta sa toime ei tule, ja neid, mis teevad su õnnelikuks.”
Kord vaatas üks kauboi taevasse.
„Olen oma elu jooksul palju viskit joonud,” mõtles kauboi.
„Kindlasti pole ma hea inimene, seega ei oota mind peale surma midagi head.”
„Oleks olnud parem, kui oleksid olnud pühak,” ütles talle kohalik kirikuõpetaja. „Aga kindlasti ei lähe Jumalal meelest, et Tema ise su lõi.”
Kord kõnetas üks jõehobu oma seljal istuvat linnukest.
„Jõehobu olla tähendab olla midagi suurt,” arutles jõehobu.
„Olla suur tähendab mitte näha endast suuremat,” väitis linnuke vastu.
Kord vestles üks professor oma klounist naabriga.
„Maailm on nali, mille üle ei tohi naerda,” ütles professor.
„Kui sa just ise ei taha naljaks saada,” keevitas kloun juurde.
Kord otsustas üks hai ära süüa poi. Ta võttis selle suhu, aga sülitas kiiresti välja.
„Miks peab midagi nii maitsetut olemas olema?” küsis ta.
„Sest meri pole vaid haide jaoks mõeldud,” vastas poi.
Kord ütles üks ingel teisele: „Iga Jumala töö on mõistatus, mille varjus peitub rõõm.”
„Jumal on rõõmu saladus,” lisas teine ingel.
Elas kord kõrbes üks liivatera. Väike punkt miljonite omataoliste keskel.
Ühel hommikul kõnetas terakest päike. „Paistan ainult sulle,” ütles päike.
„Kuidas nii?” päris liivatera uskumatult. „Olen ju nii tähtsusetu!”
„Kui sa poleks kellegi armastust väärt, poleks sind üldse olemas,” vastas päike.
Kord Eedeni aias üks ingel väljendas mõtet: „Tarkusel on piir, millest alates ta muutub kurjaks.”
„Selgita seda!” palusid ülejäänud.
„Tarkus nõuab täiust. Siiski vaid Jumal on täiesti täiuslik. Liigne tarkus ei jäta millelegi muule ruumi.”
Kord vestles üks professor oma klounist naabriga.
„Tarkus on ainus, mis maailmas on vaatlemist väärt,” ütles professor.
„Maailmas on vaatlemist väärt ainult tsirkuse elevant, siis kui ta jalg vääratab,” parandas kloun.
„Ma ei mõista,” ütles professor.
„Siis ei mõtle elevant selle peale, kui tark ta on, vaid selle peale, kuidas olla,” vastas kloun.
Kord ütles Aadam Jumalale: „Olen puudusi täis. Vajan kedagi, kes mind taluks. Mul on hea meel, et Sina talud.”
„Ah, Minu Aadam,” ütles Jumal, „Ma ei talu sind, Ma armastan sind.”
Kord Eedeni aias üks ingel väljendas mõtet: „Maailm tahab olla tark, aga Jumalale meeldib olla naiivne.”
„Selgita seda!” palusid ülejäänud inglid.
„Maailm kardab väike olla. Ta otsib pääseteed tarkuse meelepettes,” ütles ingel.
Kord Eedeni aias üks ingel väljendas mõtet: „Maailm põgeneb alati Jumala eest ja kahetseb seejärel.”
„Selgita seda meile,” palusid teised inglid.
„Maailm kardab olla väike,” ütles ingel, „aga Jumalata pole maailmal mõtet.”
Kord astus Aadam sisse kunstigaleriisse.
„Mulle meeldib kunst,” ütles ta Jumalale.
„Sul on peen maitse,” vastas Jumal.
„Tunnen end lihtsalt haigena,” selgitas Aadam.
„Kunst on haigete trööst,” ütles Jumal.
Elas kord üks viiekas. Temast oli ajastu läbi käinud.
Ta lõhnas veidi kevade järele.
„Kes ma olen?” küsis ta Jumalalt.
„Minu ainus viiekas,” vastas Jumal.
Kord päris Aadam Jumalalt: „Miks olen ma nii väike?”
„Sest Mina olen nii suur,” vastas Jumal.
Elas kord üks poiss.
Salapärasel viisil kaotas ta mere ääres kella.
Jeesus leidis selle.
Poiss tänas viisakalt ja muutus veidi elukaugeks.
Kord küsis Aadam Jumalalt: „Miks on kõigil inglitel mobiiltelefonid?”
„Neile meeldib „rikkureid„ etendada,” ütles Jumal.
„Miks siis minul pole?”
„Sest sina juba oled selline,” vastas Aadama armas taevane sõber.
Kord päris Jeesus Isa käest: „ Miks kogunevad minu ümber patused?”
„Sest sinu kõrval on kõigi pattude andeksand.”
„Kõigi?” küsis Jeesus üle.
„Kõigi!” kinnitas Jumal.
Kord pani üks poiss kirikus küünla.
„Mul on kuskil õnnetu sõber,” mõtles ta.
Jumala unenäod on muinasjutud.
Jumalata elu on õudusunenägu.
Kord võttis Jeesus koos tsentuurioga veini.
„Sõjamehe amet on raske,” ütles Jeesus.
„Nii