„Miks tegid Sa sellise ilma?” küsisid inimesed sageli Jumalalt.
„Et te märkaksite selle aja ilu,” vastas Jumal.
„Mida ilusat on selles, kui päev läbi sajab vihma?” küsisid inimesed tusaselt.
„Ma tahan, et te sellisel ajal mõtleksite sellest, mis lubaks teil unustada märja ja külma,” vastas Jumal.
Üks preester küsis kord Jeesuselt: „Mis õigusega saad Sa pattusid andeks anda?”
„Te ju näete, et sandid kõnnivad ja pimedad näevad,” vastas Jeesus.
„Seda ei tohi teha väljaspool templit,” vastas preester.
„Kus lõpeb tempel?” küsis Jeesus.
Kord nägi Maarja unes oma poega. Ta istus troonil, ümbritsetuna inglitest, ja vaatas oma ema. Maarja ärkas ja leidis end taas üksinda.
„Poeg, ma ei suuda unustada seda koledat päeva, mil nägin sind ristil suremas,” ohkas Maarja.
Järgmisel ööl nägi Maarja taas oma poega unes.
„Ma ei kahetse seda päeva,” ütles Jeesus. „Mõistan nüüd ka alandatuimat inimeste hulgast, kelle üle ma valitsen.”
Kord küsis Maarja Joosepilt: „Kas sa ei kahetse seda päeva, mil me kohtusime?”
„Ma pole kunagi selle peale tulnud, et tegelikult juhtunu võinuks juhtuda, kuid mu elu poleks kunagi olnud nii huvitav,” vastas Joosep.
Elas kord üks poiss, kellele meeldis kalu toita.
Ükski kala ei mõistnud teda. Ainult Jumal.
Kord sõi üks poiss ühes Jeesusega. Nad vaatlesid üksteist. See juhtus jaama puhvetis.
Kord käis üks teekäija teed. Ta märkas kirja: „Siin lõpeb maailm.” Teekäija astus maailma veerele ja vaatas üle selle.
„Ära kaugemale vaata, vaata, kus on sinu koht siin!” kuulis ta Jumala häält.
Kord roomas kilpkonn mere poole.
„Mul on raske, kuid kord ma jõuan mereni,” mõtles kilpkonn.
Meri tuli üha lähemale ja lähemale, kuni kilpkonn puutus vett.
„Teekond oli seda väärt,” ütles kilpkonn ja sukeldus merre.
Meri veeretas kaldale laine ja kustutas kilpkonna jäljed.
Kord kõnetas Moosest Jumal. „Ma olen see, kes ma Olen!", ütles Jumal.
Algas Moosese teekond. Teekond Egiptusest Tõotatud maale.
Raske ja huvitav teekond.
Elas kord üks tark munk. Talle maitsesid hõrgutised.
„Sa ei ole Jumalat väärt!” ütles kloostriülem.
„Ma olen Jumala maiustus,” ütles munk naeratades.
Kord Eedeni aias üks ingel väljendas mõtet: „Riik on selleks, et esimene selles tunneks end õnnelikuna esimese ja viimane viimasena.”
Elas kord üks punkt.
Teda nimetati maailmaks.
Nii nad elasid – Jumal ja maailm.
Elas kord üks näitleja, kellele meeldis Jumalat mängida.
„Ega Sa ei solvu?” küsis ta Jumalalt.
„See on ainus viis, kuidas vooruslik olla,” ütles Jumal.
Kord ütles Jumal Aabramile: „Sinu rännakud saavad otsa.”
„Millal?” küsis Aabram.
„Sa sured ja saad üheks maaga, mille olen sulle lubanud.”
Kord ütles Jeesus oma Isale: „Inimesed, kel on puudusi, saavad seeläbi paljustki aru. Täiuslikud inimesed ei näe sageli elus mõtet.”
„See on seetõttu nii,” vastas Jumal, „et maailm toetub armastuse, mitte täiuslikkuse loogikale.”
Kord ütles üks dinosaurus teisele: „Süüa tähendab elada.”
„Kas me sööme igavesti?” küsis teine.
Kord ütles Aadam Eevale: „ Jumalat vaadelda on huvitav.”
„Sa pöörad mulle liiga vähe tähelepanu,” vastas Eeva.
Kord ilmus Jumal ühele maale. Keegi Teda seal ei kuulanud.
„Kuidas seda maad karistada?” mõtles Jumal. „Luban neil inimestel saada seda, mida nad ise tahavad.”
Tänaval lebas mahajäetud sent.
„Minus võib näha kogu maailma, mille osaks ma kunagi olin,” ütles sent.
Elas kord üks teokarp. Ta varjas endas pärlit.
„Keegi ei tea, kui rikas ma olen,” mõtles karp.
Siis ühel päeval ta leiti, pärl võeti ära ja teokarp visati minema.
„Kui õidsalt mu elu lõppes!” ütles teokarp.
„Sa oled siiski kellelegi andnud pärli!” kostis Jumal.
Kord lõi Jumal tähe.
„Sinu ülesanne on särada,” ütles Jumal.
„Kas Sa armastad mind selle eest?” küsis täht.
„Ei,” vastas Jumal. „Ma armastan sind seepärast, et olen Jumal ja teisiti lihtsalt ei saa.”
Elas kord üks tüdruk. Talle meeldis väga üks poiss, kuid neil lihtsalt ei olnud juhust lähemalt tutvuda. Nad elasid oma elu ära ja surid. Paradiisis märkasid nad üksteist jälle.
„Miks meil maa peal midagi välja ei tulnud?” küsis tüdruk Jumalalt.
„Sest poisil oli sinu vastu taevalik armastus,” vastas Jumal.
Kord tulid tsirkuse areenile kaks klouni. Üks võttis tordi ja viskas teisele näkku. Vaatajad naersid. Lõpetanud oma etteaste, läksid klounid eesriide taha.
„Miks kõik naeravad, kui mulle tort näkku visatakse?”