Peretraditsioonide mõju kodu energeetilisele keskkonnale
Peretraditsioonid – need on kodu vaimne atmosfäär, mille moodustavad päevaplaan, tavad, elulaad ja elanike harjumused. Kui inimene sattub uude perekonda, kus valitseb tema jaoks harjumatu elulaad, tundub talle, et kodu tõrjub teda eemale.
Igas kodus on oma kindlad kombed ja päevakava, mida pole kellelgi lubatud rikkuda. Nii eelistab üks pere varakult tõusta, süüa kibekähku hommikust, minna tööle ja kohtuda õhtul ilma igasuguste küsimuste ja jutuajamisteta. Teises peres on kombeks istuda ühiselt söögilauda, arutada koos tulevikuplaane ja pöörata tähelepanu üksteise probleemidele. Igas kodus kujunevad pikema aja jooksul välja teatud rituaalid. Kodu harjub oma elanikega ja hakkab elama nende elurütmis. Traditsioonide mõjul tema energeetiline struktuur mõnevõrra muutub. Sest üldjoontes ei kujuta ju traditsioon endast mitte ainult perekondlikku elulaadi, vaid ka pereliikmete vahel välja kujunenud suhteid. Ja kodu võtab need suhted omaks.
Kui perekond peab traditsioone enda jaoks kohustuslikuks, võib see igati kasuks tulla. Sageli aitab traditsioonide järgimine meil elada. Olgu see nii kummaline kui tahes, tähtis on vaid, et peretraditsioonid ja rituaalid poleks kohmakad ega kunstlikud. Rakendugu nad ellu loomulikul teel. uue pereliikme ilmumine majja lõhub väljakujunenud rituaalide struktuuri, asetades ühtlasi uustulnuka alateadlikult vaenlaste ritta. Seda tegurit ei saa eirata, sest kodu peab tingimata olema kindlus selles võõras ja pahatihti vaenulikus maailmas. Üle kodu ukseläve ei tohi astuda hädad, õnnetused ega ebameeldivused, mis tabavad meid välismaailmas iga päev ja tund.
Sageli evib kodu rituaalne struktuur sellist jõudu, et põlgab ära iga kõrvalise inimese. Lahutuse korral nimetatakse põhjuseks “iseloomude sobimatust”. Iseloomud ei sobi, järelikult kodu, mis ühele on hea ja mugav, on osutunud teisele ületamatult võõraks.
Ka külalised võib lülitada kodu rituaalsesse struktuuri. Sel juhul ei avalda isegi mitte just kõige meeldivamate inimeste külaskäik tõsist mõju perekonna elulaadile. Peab vaid endale selgeks tegema, et need inimesed on igati vajalikud. Kui lisada see punkt oma eluasemega sõlmitud lepingusse, reageerib ta täiesti adekvaatselt juba sündinud faktile. Kodu aitab raskes olukorras ja koguni kaitseb ebameeldivate kontaktide eest. Veel enam, õigesti paika pandud võõrustamistraditsioonide ja – rituaalide struktuur mitte ainult et lihtsustab elu, vaid aitab kujundada ka isiksust.
Komme pühade aegu kohtuda, omavahel vestelda, jagada rõõme ja muresid on hea mitte ainult inimlikust seisukohast lähtudes. See on vajalik ka kodu kui energeetilise ühiku täisväärtuslikuks eksisteerimiseks kogu universumis. Sest me ei ela ju omaette, vaid oleme veresidemete kaudu seotud sugulastega, mõtleme nende peale, mäletame ja meenutame neid. Samuti ei ela ka meie kodud omaette, vaid on juurtega seotud meie lähedaste kodudega, kusjuures heal järjel olevatest kodudest saavad nad abi raskel hetkel, küllusepäevadel annavad ise energiat neile, kes seda vajavad. Lühidalt öeldes, eksisteerib mingi ühine suguvõsa energeetiline võrk. Ja sellest, kas teie kodu on suletud või avatud sugulastele ja lähedastele sõpradele, sõltub, kas kodu tuleb teile raskel hetkel appi. Aga kui ei tule? Nii võimatult valus on ju raskete olukordadega üksi võidelda! Hea, kui on olemas lähedane inimene, kes vajaduse korral aitab või lihtsalt lohutab.
Kui kaasaegse perekonna vähearvukas liikmeskond elab kodus igaüks omaette, on see väga halb märk. Kui nad omavahel peaaegu ei suhtle, ei tunne huvi lähedaste inimeste tegemiste vastu ega söö koos hommikust ja lõunat, tuleb neil üritada mõista – miks? Ei maksa viidata ainuüksi teravale ajapuudusele. See on pinnapealne põhjus, tõde on palju lihtsam ja ühtlasi ka kurvem: nähtavasti pole neil inimestel omavahel millestki rääkida, neil on kurnav ja väsitav näha laua taga lähedaste nägusid. Siin on tegemist sümptomiga, mis annab tunnistust raskest funktsionaalsest häirest kodu elus. Selline kodu pole kindel ega püsiv.
Kooskõla pereliikmete vahel peegeldub otseselt kodu energeetilises struktuuris. Kui peres puudub üksmeel ja vastastikune mõistmine, pole seda ka inimese ja tema kodu vahel. See ei tõota kahtlemata midagi head. Nagu iga energiainformatsiooniline struktuur, nii reageerib ka kodu viivitamatult iga elaniku energiastruktuuri muutustele. Näiteks kui olete töölt koju saabunud ärritatuna, tungib teie kodu puhtasse atmosfääri otsekohe räpane hukatuslik plekk.
Kui inimene viibib pidevas depressiooni- või stressiseisundis, kui ta viha päev-päevalt aina kasvab, juhtub ühel hetkel õnnetus. Kodu tasub teda lõhkuvale peremehele sama mõõdupuuga, muutudes ise kurjaks monstrumiks, või lükkab puhast energeetilist keskkonda säilitada püüdes peremehe võõrkehana kõrvale. Kui palju on teada selliseid kohutavaid lugusid, mis räägivad ootamatult puhkenud tulekahjudest, seletamatutest isesüttimistest, purunenud gaasitorudest või juhuslikult enda peale kallatud keeva vee kannudest! Just nii otsustavalt ja alatiseks õiendab kodu arveid pealetükkivate ja õelate asukatega.
Kodu on riik riigis, kus igaüks on iseenda president, usin ja hoolikas peremees, kes hoolitseb “määrustiku”, korra ja õitsengu ning heanaaberlike suhete eest ümbritseva maailmaga.
Pereliikmete ja külaliste energeetiliste näitajate analüüs
Meie eluase on peegel. Selle ülesehitus kajastab elanike psüühika struktuuri ja energeetikat. Iga pereliikme isiklikke energeetilisi näitajaid analüüsides arvestatakse inimese sünnikuupäeva, – aega ja – kohta ning koostatakse isiklik horoskoop. Arvestuste põhjal tehakse järeldused selle kohta, milline stiihia kaitseb inimest ja millised välismõjutused on talle kasulikud, millised kahjulikud.
Välismõjutuste all mõeldakse näiteks teatud kindla maastiku, looduslike detailide, hoone kuju, külgvalgustuse, sisekujunduse värvitoonide ja muu sellise mõju. Valides teatud kindla inimese jaoks kasulikke tegureid, aitab feng shui luua soodsat elukeskkonda, et ehitada selline maja, kus ta tunneb end mugavalt ja turvaliselt.
Peale selle on ühe katuse all elamiseks väga tähtis inimeste psüühilis-füsioloogiline ja keemiline sobivus.
Oletame, et inimese entsefalogrammis avastatakse kõrge spastilisus. Sealjuures pole see inimene epileptik, vaid on täiesti terve, kuid mõningad rütmid on talle lihtsalt füüsiliselt talumatud. Ja siis ilmub äkki välja uus pereliige – kokutaja, kes lausub väga viisakalt: “T-t-tervis-s-st”, hoides just sedasama talumatut rütmi. Kokutaja ei oska kahtlustadagi, et on sattunud ärritaja rolli, samas kui eelmainitud inimene tunneb end terve päeva haiglasena. Negatiivse reaktsiooni võib esile kutsuda häälekõla, väljendusmaneer, nohistamine, matsutamine, sõrmedega naksutamine. See inimene võib mõne teise endast välja viia lihtsalt sellega, et viibib tema energiatsoonis.
Inimese higi, hingamine ning nahalt ja juustelt langevad epiteeliosakesed võivad olla tugevad allergeenid. Seda, et pärast viieminutilist vestlust teise inimesega kattuks keegi üleni lööbega, esineb muidugi harva, palju sagedamini juhtub, et ta juuresolek on lihtsalt kurnav, pärast temaga suhtlemist tunneb inimene end haige ja jõuetuna. Siis analüüsitakse nii enda kui teise käitumist ja leitakse, et kõik on normaalne, ta on igati armas ja võluv vestluskaaslane. Ometi on elu temaga ühe katuse all täiesti võimatu! Tema aga, vastupidi, tunneb end hästi. Kas pole see piin?! Just seepärast ei tohi ignoreerida nende inimeste psüühilis-füüsilist ja energeetilist analüüsi, kellega kavatsetakse ühes majas elada.
FENG SHUI TRADITSIOONID SUVILA JA ELUMAJA RAJAMISEL