Keisrinnale mõeldes meenus Xeniale, et ta polnud midagi pärinud kuningas Istváni vanemate kohta.
Kohe esimesel võimalusel tegigi ta kuninga emast juttu.
“Rääkige mulle, madam, kuningas Istváni emast,” ütles ta seltsidaamile.
“Oh, ma soovin, et oleksite teda tundnud, teie kuninglik kõrgus,” vastas madam Gyula. “Ta oli väga armastusväärne ja kütkestav inimene.”
Sellest lausest taipas Xenia, et see naine oli surnud ja kuningal polnud ei vendi ega õdesid, nii et ta oli kuningliku perekonna ainus laps.
“See kõik on väga kurb ja kogu riik loodab, et kuningas saab endale tulevikus suure perekonna,” sõnas madam Gyula.
Ta oli kõik välja öelnud pikemalt mõtlemata ja vaatas nüüd Xeniale otsa, et näha kas ta teda ei pahandanud.
“Tean omast käest, et ainus laps olla tähendab tunda end üsna üksildasena,” lausus Xenia vanema naise rahustamiseks.
“Muidugi, teie kuninglik kõrgus, kuid Luthenias te olete õnnelik, kõik tahavad teid lõbustada ja teile meele järele olla, et tunneksite end nagu kodus.”
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.