Leidsin ka, et seal elab 19 liiki prussakaid. Tegime nalja, et kui me saarel tööd ei leia ja raha otsa saab, siis kuskilt seinapraost leiab valku ikka – Aasias on see ju täiesti tavapärane amps. Viska aga põrnikas pannile ja riputa veidi soola peale – delikatess missugune!
StudentTour korraldas enne minekut mitu kokkusaamist, et programmis osalejad omavahel tutvuksid. Seltskond oli väga kirev
– erineva taustaga noored Eestimaa eri nurkadest. Hawaiile läks umbes 70 inimest ja sama palju ka maismaale. Mingeid ettekirjutusi StudentTour linna- või elukohavalikul ei teinud, küll aga jagasid nad lahkelt igasugu soovitusi ja nippe, kuidas tööd ja korterit leida, mida kaasa võtta, milleks valmis olla jne.
Tööotsimisel oli ainuke piirang, et ei tohi töötada nt lapsehoidjana, kodutöödel (nt kodukoristajana), laagritöötajana, meditsiinivaldkonnas jms. Sellised piirangud tulenevad J1 tööviisa nõuetest, sest ametikohtadele, mis on seotud teiste inimeste eest vastutamisega, kehtivad karmimad erinõuded.
Vahetult enne ärasõitu tehti meile koolitus ning hoiatati Eestisse naasmisel ees ootava kultuurišoki eest. Sel hetkel ei uskunud ma, et midagi niisugust võiks juhtuda, aga oi, kuidas ma eksisin.
Lisaks soovitati meil otsida uute tuttavate seast potentsiaalseid korterikaaslasi, kellega suvel koos elada, sest kõrgetest rendihindadest tingituna elavad eestlased seal tavaliselt nelja-viiekesi koos. Mõte jagada elamist täiesti võhivõõraste inimestega tundus mulle vastuvõtmatu, kuid tutvudes lähemalt üürikorterite hindadega, oli see igati mõistlik lahendus. Pealegi – mida rohkem, seda lõbusam, eks?!Ühel minekueelsel kokkusaamisel leppisime Liisu ja Kadriga kokku, et hakkame suvel neljakesi korterit jagama. Kadri läks Hawaiile teist aastat ja oli seega vana kala.
Tänu kuulsatele randadele, suurepärasele loodusele ja ilmale on Hawaii peamine sissetulekuallikas turism. Sellest tulenevalt otsustasime minna Oahu saarele Hawaii pealinna Honolulusse, Waikiki linnaossa, kus tänu arvukatele turistidele pidid tööle saamise šansid eelduste kohaselt kõige suuremad olema.
Mingil põhjusel olin algusest peale just Waikikisse minekule keskendunud, kuigi mõnes keskusest eemal asuvas piirkonnas on võib-olla väiksema konkurentsi tõttu ehk lihtsamgi tööd leida. Kui
70 inimest lähevad kõik Waikikisse ja hakkavad riburada pidi samu restorane ja poode oma CVdega pommitama, siis võib hilisematel kohalejõudjatel ikka päris nutune seis olla. Minnes nt mõnda eemalasuvasse randa surfiinstruktoriks või kolides naabersaartele, võib saada hoopis autentsema kogemuse. Aga lõppude lõpuks oleneb kõik inimesest endast ja tema järjepidevusest.
Honolulusse ehk pealinna on statistika järgi kogunenud 73 % terve saarestiku elanikkonnast ja see võib olla nii plussiks kui ka miinuseks.
Hawaii saared
Vulkaanid on enamasti tekkinud aeglaselt liikuvate laamade ehk maakoore osade kokku põrkamisel ning hõõrdumisel, millest on alguse saanud ookeani keskahelikud, süvikud ja mäestikud.
Hawaii ei paikne laamade piirialal, kus selline asi kõne alla saaks tulla. Hawaii puhul on tegemist hoopis kuuma täpi vulkanismiga. Kuuma täpi all asuvad vahevööst tõusvad kuumad ainevood, mis kõrgemale tõustes sulavad ning tekitavad vulkaane. Et kuum täpp püsib ühe koha peal, tema kohal olev laam aga liigub, siis moodustab kuuma täpi vulkanism sageli ahelikus paiknevaid saarestikke nagu nt Hawaii saared.
Hawaii saarestik on seega moodustunud veealuse mäeaheliku vee peal asuvatest mäetippudest ning on tekkinud miljonite aastate vältel, peamiselt viie kilpvulkaani purskamise tagajärjel. Tegemist on vulkaanilise piirkonnaga ning kõik saared on ühel hetkel vulkaanina ookeanist kõrgunud ning laavavooludega aina suuremaks kasvanud. Kui vulkaan on uinunud ja kuuma laavat peale ei voola, saab seal aja möödudes alguse lopsakas elu ning nii need kaunid saarekesed tekkinud ongi.
Vaikse ookeani kaardil näivad päikeselised troopilised saared vette puistatud liivateradena ja moodustavad pika loode-kagu suunalise saarteaheliku, mille kujutist meeldib paljudele kohalikele ka enda nahale tätoveerida.
Polüneeslased saabusid Kagu-Aasiast kergete puust purjepaatidega üle ookeaniavaruste Hawaii saartele 8. sajandil ning asustasid esimeste elanikena järk-järgult kogu piirkonna. Polüneeslased ongi Hawaii põliselanikud. Eurooplastest jõudsid esimestena Hawaiile 1527. aastal hispaania meresõitjad ning seejärel 1778. aastal ka põhikooli geograafiatunnist tuttav James Cook.
Tänapäeval kuuluvad Hawaii saared USA koosseisu ja moodustavad ühe osariigi viiekümne kahest. Muideks, Hawaii on ainuke osariik, mis ei asu Põhja-Ameerika mandril.
Varem on saarestikku nimetatud ka Sandwichi saarteks ehk Võileiva saarteks ja nimi tuleneb asjaolust, et nad paiknevad Ameerika ja Euraasia vahel keset Vaikset ookeani just nagu sink kahe leivakääru vahel. Hawaii on terves maailmas kõige isoleeritum paik keset hiiglaslikku vetevälja – Californiast paikneb saarestik umbes 3800 km ning Jaapanist umbes 6200 km kaugusel. Samal laiuskraadil Hawaiiga on nt Mehhiko, Saudi Araabia ja India.
Ametlikult koosneb vulkaaniline saarestik 137 saarest, millest vaid kaheksa suuremat moodustavad tuumiku ja saavad tähelepanu, kuid sinna juurde lisanduvad veel mitmed rifid ja atollid, mis kokku katavad ligi 17 000 ruutkilomeetrit (u 1/3 Eesti pindalast). Tuleb silmas pidada, et kogupindala on pidevas muutumises. Pidevate laavavoolude tagajärjel on alates 1994. aastast Big Island umbes 2 km2 võrra suuremaks kasvanud. Ka praegu leiab silmnähtav aktiivne vulkaaniline tegevus aset vaid suurima saare Big Islandi peal, kus hõõguvad punakaskollakad laavajoad iga päev ookeani immitsevad ja saart vähehaaval suuremaks kasvatavad. Vanim atoll on tekkinud umbes 28 miljoni aasta eest.
Meie kodusaar Oahu on suuruselt kolmas, olles veidi väiksem
Saaremaast. Oahu tähendab havai keeles kohtumispaika ning Honolulu turvalist ja varjulist lahte ehk varjupaika.
Maavärinad ei ole siin piirkonnas üldsegi nii tavalised, kui võiks saarte seismilisest asukohast järeldada, aga eks tuleb ette neidki. Suuremat ohtu kujutavad hoopis Vaikses ookeanis aset leidvad veealused maavärinad, vulkaanipursked ja muud maakoore muutused, mis ähvardavad Hawaii saari hiidtsunamidega.
Hiidlained liiguvad kiiresti ranniku poole ning isegi, kui ookeani keskel pole laine eriti kõrge, kasvab see rannikule lähenedes ning võib ulatuda lausa 76 m kõrguseni. Pisemaid tsunamisid tuleb aeg-ajalt ette, kuid viimane suurem tsunami 61 inimohvri ja sadade vigastatutega tabas Hawaiid aastal 1960 ja see sai alguse Tšiilist. Alaskalt 1946. aastal alguse saanud tsunami on olnud aga kõige purustavam – hukkus 159 inimest ja 1300 kaotas elukoha, rääkimata majanduslikest kahjudest.
Tänapäeval toimib saartel efektiivne hoiatussüsteem ja ohu korral hakkavad randades asuvad ruuporid hoiatussignaali edastama. Kuuldes evakuatsiooniteadet, peab kiiremas korras sisemaal asuvate hiiglaslike mägede poole liikuma ning seda teeb iga inimeselaps, kes vähegi kõnest juba aru saab.
Saartel valitseb troopiline mereline kliima, aastaringne õhutemperatuur jääb 28 ja 32 kraadi vahele ja on seega väga stabiilne. Veetemperatuur on samamoodi konstantselt 27–28 kraadi. Kõrgeim Honolulus mõõdetud temperatuur on 34 kraadi. Talve- ja tormiperioodide ajal võib temperatuur lühiajaliselt väga madalale langeda. Minimaalne mõõdetud temperatuur on 14 kraadi ja see oli kohalikele tõeline šokk – neil pole sellise külmaga midagi selgagi panna. Üldiselt valitseb seal täpselt paras temperatuur ja liiga palavaks ei lähe kunagi, sest tänavatel puhub mõnus jahutav briis.Vulkaanide tipud on lumised ja seal saab lumelauatamist ja suusatamist nautida, kuid enamik kohalikke ja sooja päikest nautima tulnud turiste eelistavad lumele pigem laineharja – kes end troopikas paksult riidesse viitsib toppida?!
Sellegipoolest