Lüllikivi. Yrsa Sigurðardóttir

joodud apelsinimahla pudel. Pudeli kõrval oli kaks kasutatud pastellkriiti – üks punane ja teine roheline.

      Freyja naasis esikusse ja raputas Diðriku poole vaadates pead. Ta ei osanud Diðriku reageeringu põhjal öelda, mida arvab tema uudisest, et rohkem ei ole korteris kedagi. Noormees lihtsalt pöördus uuesti poisi poole, kes nägi siin oma odavas jopis ja kobakates lumesaabastes välja täiesti kohatu. „Kas sa oled juba ammu üksinda siin?”

      „Ma ei tea.”

      „Kas sa mäletad, kes su siia tõi? Kas see oli sinu ema või isa?”

      „Ei olnud.”

      „Kes see siis oli?”

      „Üks mees.”

      „Kas mõni selline mees, keda sa tunned?”

      „Ei.”

      „Kas see mees elab siin?”

      „Ma ei tea.”

      „Kas tema nimi on Helgi?”

      „Ma ei tea.”

      „Kas sa tunned mõnda naist või tüdrukut, kelle nimi on Hallbera?”

      Siggi raputas pead, mistõttu Freyja valis teise suuna:

      „Kas sa tulid siia täna hommikul või eile?”

      „Ma ei tea.”

      Diðrik tõusis püsti. „Kuidas oleks, kui me läheksime siit välja ja ostaksime sulle ühe viinerisaia või jäätise? Kas sul on kõht tühi?”

      „On küll.”

      „Pärast seda võime minna minu töökohta ja hakata sinu ema otsima.”

      Poiss ajas silmad suureks ja muutus paugupealt rõõmsamaks. „Kas ema on seal? Kas ta peidab ennast?”

      „Ei ole.” Diðrik naeratas jopet selga tõmmates. „Aga me võime minu telefoniga mõne kõne võtta ja minu arvutit kasutada, et ta üles otsida. Minu arvutiga saab leida ükskõik mida. Sinu ja sinu ema kohta. Me viime su peagi tema juurde.”

      Freyja sirutas käe välja, et Siggil käest kinni võtta, kuid just siis, kui pisikesed sõrmed olid usaldavalt tema pihku pugenud, helises uksekell. Poiss tõmbas käe kähku tagasi ja jäi ärevalt ust põrnitsema. Ka Freyja ja Diðrik ehmusid selle valju ja ootamatu heli peale ega reageerinud jalamaid, sest mõlemad ootasid, et teine juhtimise enda peale võtab. Ent kui kell uuesti kiledalt tirises, läks Freyja ust avama.

      Ukse taga seisis pisike punapäine politseivormis naine.

      Ja tema taga ei keegi muu kui Huldar.