Edasi. Kevad 2020. Edasi

uurimisharusid ses vald-konnas ongi popkultuuri roll külmas sõjas. Ühest küljest oli see ideoloogia-te kokkupõrge kunstides, samas lõi konflikt ise ka oma kultuuri ja sellega seotud ilmingud.

      Steven Spielbergi film “Spioonide sild” ja ka HBO sari “Tšernobõl” illust-reerivad, kuidas külma sõda siiani kujutletakse, uuesti tõlgendatakse ja läbi elatakse. Ülal on ka küsimus n-ö uuest külmast sõjast Venemaa või Hiinaga – olenevalt sellest, millisele autorile või arvamusele tugineda ja mis paigas viibida. Samuti näib kas-vavat lõhe, kuidas külma sõda mäle-tatakse Lääne- ja Ida-Euroopas. Esile on kerkinud neid, kes soovivad meie arusaamist minevikust poliitilistel, rahvuslikel ja ideoloogilistel põh-justel väänata, ning ajaloolase töö on neid erinevusi mõista ja laiemale avalikkusele selgitada.

      Bond ei ole pelgalt ajalooline fi-guur. Ta on kirjanduslik tegelane, kultuurinähtus ja üleilmne ikoon, seetõttu vajasime tema täpsemaks uurimiseks ka erinevaid meetodeid ja lähenemisviise.

      Kuidas kujuneb Bondi-taoline popkultuuri ikoon? Ja kuidas esindab Bond erinevaid külma sõjaga seotud tähendusi, sümboleid ning sündmusi?

      Kuuekümne viie aastaga on Bond kujunenud maailma pikimaks ja ilmselt ka kõige vaadatumaks fil-miseeriaks. Taolise kestuse võti on kohanemisvõime. Ian Flemingu Bond

      Popkultuuril, eriti filmidel, on tohutu mõju sellele, kuidas me maailma näeme ja mõtestame, ning sellest protsessist arusaamine on väga tähtis, selgitab dr Martin D. Brown juunis toimunud James Bondi ja külma sõja teemalise konverentsi korraldamist.

      dr Martin D. Brown on Tallinna Ülikooli külalisprofessor ja Briti Kuningliku Ajalooseltsi liige.

      Iiris Viirpalu vestles briti ajaloolasega popkultuuri rollist külma sõja ja filmide ajalookäsitluse vahendajana.

      Bond ei ole pelgalt ajalooline figuur. Ta on kirjanduslik tegelane, kultuurinähtus ja üleilmne ikoon.

      illustratsioon: ander avila

      12

      EDASI. Nr 4, kevad 2020

      Julge eristuda. FOTOGRAFISKA TELIA TMW

      oli Briti impeeriumi sünnitis – Etonis käinud, seksistlik, rassistlik ahelsuit-setajast, alkohoolikust ja narkootiku-mide tarbijast hästi funktsioneeriv palgamõrvar. Sellest ajast peale on Bond aga arenenud müütiliseks kan-gelaseks, kes võitleb pahalastega pai-gus, mis eemal igapäevapoliitikast. Sellele on osundanud nii filosoof ja semiootik Umberto Eco kui ka filmi-kriitik Maia Turovskaja.

      Tema edu oli suuresti juhuslik ja tulenes 60ndate aastate filmisarjast. Need liikusid Flemingu külma sõja agendist kaugemale, luues fantas-tilise kangelase, kes reisis mööda

      maailma seda päästes ja kaunite nais-tega aega veetes, Martinit juues ja kiirete autodega kihutades. See edu saab selgemaks, kui vaadata Bondi üleminekut raamatulehekülgedelt ekraanile ja seda, mida produtsendid Cubby Broccoli ja Harry S. Saltzman tegelaskujuga tegid: muutes Bondi vähem “inglaslikuks” ja lahutades te-gevuse külmast sõjast, luues seeläbi pigem universaalsema ja müütilise kuju.