Pärast triumfaalseid pidustusi ja tugevat toetust de Guise’ide ambitsioonidele viibis Marie de Guise Prantsusmaal veel üle aasta, oli tütre juures Pariisis ja Saint-Germainis, Joinville’is ja Blois’s ning viis seejärel oma šotlastest saatjaskonna ringsõidule mööda riiki. Ringsõit oli sama väärikas kui kuninga oma ja tema šoti saatjaskond oli ilmselt üsnagi kurnatud, aga mis palju tähtsam, see jättis neile sügava mulje. Pealegi olid nad nüüd kindlasti ka märksa rikkamad, sest Henri II polnud kunagi varem olnud nii heldekäeline kui enne seda ja kulutas ajavahemikus 1548–1551 oma Prantsuse-Briti projektile viis miljonit liivrit ehk viis korda rohkem kui François I kulutas Šotimaa asjade ajamiseks kogu oma võimuloleku aja jooksul.
Ringsõidu katkestas melodraama, mis lõppes traagiliselt. Aprillis 1551 paljastati Amboise’s vandenõu eesmärgiga mõrvata šotlaste noor kuninganna. Üks pärast Saint Andrewsi lossi piiramist prantslaste kätte vangi langenud šotlane otsis võimalust kätte maksta. Ta muutis nime ja astus Šoti kaardiväkke ning sai juurdepääsu kuninglikesse ruumidesse, kus kavatses teha Maryle atentaadi, ostes selleks ära tema koka, et too mürgitaks Mary tema lemmikmagustoidu, küpsetatud pirnidega. Keegi aga lobises midagi ja vandenõu paljastati. Peamine vandenõulane pääses põgenema, läks kõigepealt Iirimaale ja sealt Šotimaale, kus aga tabati ja saadeti tagasi Prantsusmaale, et ta seal kohtu alla anda ja hukata. Mary kas ei saanudki sellest teada või ei lasknud end niisugusest napist pääsemisest häirida, tema ema mure oli aga nii suur, et ta haigestus ja pidi heitma voodisse.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.