Maa=ilm. Mikk Sarv

kubermangu talupojad pärisorjusest, kaotasid nad samas viimasegi õiguse maale ja majadele, kus nad elasid. Selline olukord viis usulise ärkamisliikumiseni, mille äärmuslik ilming oli Lasnamäe veerul valge laeva ootamine. Kuid ootajate vaimujõud ei suutnud valget laeva esile manada.

      Kas tänapäeva inimeste maailmalõpuootus suudab maailma lõpetada?

      Loodame, et mitte. Kuid selleks peame mõtlema neile, kes on meile võlgu, kes on meie ees süüdi, keda me ei salli ja kellega suheldagi ei taha. Nüüd on meist igaühe võimuses olla kaalukeeleks – kas suudame teha üksteisele head, olla abiks ja toeks, nii et masenduse ja meeleheite lained üle pea kokku ei löö?

      — Öö —

      Maarahvas teab, et iga päev algab ööga. Just nii, nagu muusika algab vaikusest, sünnib päev ööpimedusest. Nii on ka sõnas ööpäev esimesel kohal öö.

      Linna kolimine on selle põlise teadmise tuhmistanud.

      Püüdes taaselustada hingedepäeva tähistamist 2. novembril, kutsutakse inimesi üles süütama selle päeva õhtul akendel küünlaid koju pöörduvate hingede mälestuseks. Kuid hingedepäeva alustav öö algab juba eelmise päeva, 1. novembri õhtul. Just siis on õige aeg süüdata küünal ning mõelda lahkunute koduteele.

      Linnaelu toob endaga kaasa tõtlikkuse, kus pole enam kohta vaikusele ega pimedusele. Mingi urin või kahin – olgu see siis arvuti, ventilaator, külmkapp või kliimaseade – saadab meid pidevalt. Lisaks veel liiklusmüra ja omaette rääkiv raadio või televiisor.

      Sama lugu on pimedusega. Peale tänavavalgustuse ja valgusreklaamide püüavad pilku igasugused signaaltuled teleritel, muusikakeskustel ja teistel kodumasinatel. Tõelist pimedust tähise taeva ja Linnuteega võib vaid ette kujutada, mitte enam vahetult kogeda.