Teejuht investeerimismaailma – dividendinvestor.ee blogi artiklite kogumik. Märten Kress. Читать онлайн. Newlib. NEWLIB.NET

Автор: Märten Kress
Издательство: Eesti digiraamatute keskus OU
Серия:
Жанр произведения: Ценные бумаги, инвестиции
Год издания: 0
isbn: 9789949888030
Скачать книгу
säästumäära jälginud veidi üle poole aasta ja saan tõdeda, et kuud pole vennad. Mõnes kuus lihtsalt tuleb rohkem kulutusi, kasvõi näiteks detsembris. Seega meeleheitlikult igakuiselt 40% piirist kinni ei hoia ja kasutan pigem libiseva keskmise meetodit. Teisisõnu püüdlen selle poole, et keskmine säästmismäär üle viimase kaheteistkümne kuu oleks vähemalt 40%.

      Moto ja siht

      Investeerimisele eelneb alati säästmine. Seepärast olen oma finantsvabaduse saavutmise teekonnal võtnud motoks . Targalt investeerimisest ja finantsvabadusest kirjutan rohkem juba edaspidi.

      Kui sa seda ei ostaks, peaksid hoopis müüma!

      Tihti on nii, et ideed, mõtted ja harjumused on keskkonna- ning kontekstipõhised. See tähendab, et oleme harjunud mingit mõttemalli või mõttelist mudelit kasutama näiteks ainult tööl olles. Koju jõudes ei tule pähegi, et tegelikult saaks tõmmata paralleele teatud töiste ja koduste probleemide ning nende lahenduste vahel. Analoogiate leidmine erinevate valdkondade vahel nõuab suurt ja sageli teadlikku pingutust. Just selle teadliku pingutuse tõttu ei ole üldse imekspandav, et avastasin alles hiljuti, kuidas üks regulaarselt tööl kasutatav mõttemall on suurepäraselt üle kantav hoopis teise, kodusesse keskkonda.

      Kas ma täna ostaks?

      Igapäevase töö tõttu investeerimisega tegeledes on mul tavaks saanud küsida endalt iga üksiku investeerimisportfelli positsiooni kohta – kui mul seda investeeringut ei oleks, siis kas ma täna siiski soetaksin selle? Enne küsimusele vastamist peab muidugi paigas olema kogu investeerimistegevuse eesmärk ja muu raamistik koos investeeringute ajalise horisondi, oodatavad tulu ning riskiga. Igatahes kui vastus eelnevalt esitatud küsimusele on „jah“, siis on kõik korras. Kõnealune positsioon on portfellis ju juba olemas. Kaaluda võib soovi korral positsiooni suurendamist ehk vastava väärtpaberi juurde ostmist.

      Kas peaksin hoopis müüma?

      Asi läheb huvitavamaks siis, kui vastus eelnevalt esitatud küsimusele on „ei“. Siis tõusetub koheselt uus küsimus. Inglise keeles on kõnealune mõtteline mudel koondatud järgmisesse lühikesse ja löövasse lausesse: „If you wouldn’t buy it, you should sell it“. Teisisõnu juhul kui ma mingit portfellis olevat väärtpaberit täna ei ostaks, siis tegelikult oleks üpris mõistlik kaaluda hoopis selle müümist. Mõelgem korraks – mis mõte on hoida portfellis väärtpaberit, mille tulevikuväljavaate osas ollakse ebamäärasel seisukohal? Või tänast keskkonda arvestades ollakse veendunud selle positsiooni ebasoodsas tulu ja riski suhtes? Tõsi, meie analüüs väärtpaberi võimalike hinnaliikumiste ja tootluste osas võib osutuda valeks, kuid hoida investeeringut, millesse puudub usk. See ei kõla kuigi hästi.

      Eelneva praktikas ellu rakendamise osas tuleb siiski olla tähelepanelik. On äärmiselt oluline, et enne eelkirjeldatud mõtteharjutust oleks iseendale selge ja arusaadav oma investeerimisstrateegia ja eesmärk. Alles siis võib asuda oma investeerimisportfelli eelkirjeldatud pilguga üle vaatama. Vastasel juhul on tulemuseks liigne kauplemine, millega kaasnevad paratamatult kulud ja lõpptulemuseks võib olla hoopis madalam pikaajaline netotootlus.

      Investeeringute juhtimise mõtteline mudel koduse majandamise rakkes

      Olen viimase kahe aasta jooksul kolinud kaks korda. Viimasel korral kolides avastasin, et mõned asjad on jäänud eelmisest, rohkem kui aastatagusest kolimisest veel lahti pakkimata. Seega oli möödunud rohkem kui aasta ilma, et ma mingeid asju oleksin vajanud. Kõige lihtsam oli riietega, need olin juba eelmise kolimise ajal ära sorteerinud praktiliselt kolme gruppi: 1) need, mida arvasin, et kasutan 2) need, mis olid jäänud väikseks või suureks või lihtsalt enam ei meeldinud 3) need, mis olid oma aja ära elanud ehk kulunud ja vanunud. Teise grupi riiete osas oli plaan leida neile uus omanik, aga kuidagi siiski ei raatsinud. Nii nad siis seal seisid kenasti pakituna üle aasta. Enne seekordset kolimist otsustasin teha südame kalgiks ja viia kõik Uuskasutuskeskusesse. Tundsin end pärast seda väga hästi. Vähemalt on nüüd neist seni kasutult seisnud asjadest ehk pisutki tolku.

      Pärast seda vaatasin kodus veel kord värske pilguga ringi. Just täpselt selle sama pilguga nagu iga positsiooni investeerimisportfellis. Kas ma ostaks selle kodumasina, elektroonikavidina või muu eseme kui mul seda praegu ei oleks? Endalegi üllatuseks leidsin, et aastatega on kappidesse kogunenud ja mitmeid kolimisi üle elanud paras ports asju, mida ma, kas kasutasin veidi aega millalgi väga-väga ammu või ei ole üldse kasutanud. Osa neist viimati mainitutest on veel isegi avamata pakendites. (Märkuse korras – inimloomus on ikka veider, mõne suurema kodutehnika või elektroonikaseadme ostul osutus minevikus sageli määravaks see, kui anti midagi tasuta kingitusena kaasa; nüüd need kingitused siis seisavad, ilusti ikka veel oma originaalpakendites.) Seega saan nüüd küsida endalt sama nagu investeeringuid inspekteerides. Kui ma seda asja täna ei ostaks, kas ma peaksin selle ehk hoopis maha müüma/ära andma?

      Minimalism – säilita vaid need tõeliselt vajalikud asjad

      Just sarnase loogika (ja tegelikult sarnase pakkimist/kolimist hõlmava meetodi) alusel toimib ka USA-st alguse saanud ja hoogsalt populaarsust koguv liikumine The Minimalists. Idee on lihtne. Seades küsimärgi alla iga eseme rolli oma elukvaliteedile, saad lahti ebavajalikest asjadest ning teed ruumi sellele, mis just sinu jaoks on kõige olulisem. Kindlasti on erinevad inimeste väärtushinnangud, nagu ka asjade roll elukvaliteedi tunnetamisel ja taluvuspiir asjadest loobumisel, kuid minimalistide poolt propageeritava lähenemise lõpptulemus on suhteliselt ühene. Ebavajalike asjade kõrvaldamine oma elust kasvõi väikses ulatuses viib sarnase tulemuseni: rohkem aega, rohkem vabadust ja rohkem raha.

      Seega ei tule säästmise jaoks teps mitte kogu aeg hambad ristis pingutada, võti peitub mõttemaailmas ja väärtushinnangutes. Neis mugandusi tehes hakkavad säästud tasapisi tekkima ka iseenesest. Säästud omakorda on finantsvabaduse alustala, sest investeerimisele ja seeläbi finantsvabaduse saavutamisele eelneb alati säästmine.

      3. INVESTORVAJADUSTE HIERARHIA

      “Investing isn’t about beating others at their game. It’s about controlling yourself at your own game.”

– Jason Zweig, finantsajakirjanik

      “The investor’s chief problem – and even his worst enemy – is likely to be himself. In the end, how your investments behave is much less important than how you behave.”

– Benjamin Graham, majandusteadlane ja väärtusinvesteerimisele alusepanija

      “The best way to measure your investing success is not by whether you’re beating the market but by whether you’ve put in place a financial plan and a behavioral discipline that are likely to get you where you want to go.”

– Benjamin Graham, majandusteadlane ja väärtusinvesteerimisele alusepanija

      Investorvajadustena võime vaadelda nelja eri valdkonda, millele investorina aega ja analüüsiressurssi panustame. Iga valdkonna mõju pikaajalisele netotootlusele on erinev. Ideaalis peaks iga investor enne järgmise taseme valdkonnaga tegelema hakkamist endale esmalt selgeks tegema alama astme valdkonna ja omandama vastavad teadmised ning oskused.

      Investorvajaduste püramiidi madalaimal tasemel asub nii-öelda baasvajadus, mille mõju pikaajalisele netotootlusele on kõige suurem – investorkäitumine. Kõige väiksema, kuid siiski üldse mitte ebaolulise mõjuga on investeerimisega kaasnevate kulude pool. Praktikas toimib asi ümberpööratult. Kõige rohkem energiat ja aega läheb investoritel püramiidi tipuga tegelemiseks, mõnevõrra ka allokatsiooni peale. Enamasti siiski panustatakse palju auru kulude teemale – lugematu hulk tunde kulutatakse madalaimate tehingutasudega vastaspoole või kauplemiskeskkonna ja