Euroopa Liit: teejuht kodanikule. Chris Bickerton

ainsuslik vorm aga võeti kasutusele Maastrichti lepingus Euroopa Majandusühenduse asemel, rõhutamaks liidu suuremat poliitilist aspekti. Inglise keeles lühendatakse nii European Communities kui ka European Community ühtemoodi EC, mis siinses tõlkes on EÜ, kuigi ametlikes eestikeelsetes dokumentides Euroopa ühenduste puhul seda lühendit ei kasutata (tõlkija märkus). [ ↵ ]

      1. peatükk

      Kes valitseb Euroopat?

      Viis pilti Euroopast

      Esimene pilt: 23. oktoober 2011. Pressikonverentsi ruum Euroopa Liidu Nõukogu hoones Brüsselis. Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy ja Saksamaa kantsler Angela Merkel annavad pressikonverentsi pärast tippkohtumist, mis keskendus euroala majanduskriisile. Prantsuse ajakirjanik küsib Sarkozylt, kas Itaalia peaminister Silvio Berlusconi andis garantii, et Itaalia saavutab oma majandusreformi eesmärgid. Vaikus. Sarkozy heidab pilgu Merkelile ja kaval muie libiseb üle ta näo. Merkel vaatab talle üllatunult otsa ning seejärel naeratab malbelt. Ajakirjanikud pahvatavad naerma. Kui naer vaibub, vastab Sarkozy, et ta on veendunud Itaalia valitsusasutuste usaldusväärsuses ja nende võimes reforme läbi viia. Berlusconit ei mainita. Vähem kui kuu aja pärast astub Silvio Berlusconi tagasi ja tema 17 aastat poliitika eesliinil olemist on lõppenud. Hiljem selgub, et alates 2011. aasta suvest on teiste hulgas Merkel, Itaalia president Giorgio Napolitano ja Euroopa Keskpanga juhtivametnikud teinud ühiseid jõupingutusi, et teda võimult tõrjuda.¹

      Teine pilt: 9. juuni 2014. Sädelev järv Rootsi peaministri suveresidentsis Harpsundis, 120 km Stockholmist lõunas. Neli Euroopa tipp-poliitikut – Saksamaa kantsler Angela Merkel, Madalmaade peaminister Mark Rutte, Ühendkuningriigi peaminister David Cameron ja Rootsi peaminister Fredrik Reinfeldt – istuvad väikeses aerupaadis, kõigil seljas päästevest. Aerud on võõrustaja Reinfeldti käes. Cameron väidab, et tal pole päästevesti vaja, sest oskab oma sõnul ujuda kui Labradori tõugu koer, ent Reinfeldt käsib päästevesti selga panna, sest hiljuti uppus järves keegi. Peetakse kitsa ringi valitsusjuhtide kohtumist ELi reformimise teemal, mille tegelik eesmärk on aga lahendada lahkarvamused Euroopa Komisjoni tulevase presidendi osas. Euroopa Parlamendi tugev surve on viinud selleni, et komisjoni uus juht otsustatakse vastavalt Euroopa Parlamendi valimiste tulemustele.Parlamendivalimistel enim hääli saanud paremtsentristlik Euroopa Rahvapartei eelistab Jean-Claude Junckeri kandidatuuri. David Cameron püüab vetostada Junckeri nimetamist, arvates, et valitsusjuhid peaksid otsustama, kes saab Euroopa Komisjoni etteotsa. Ta on kogunud oma selja taha Rutte ja Reinfeldti, lootuses veenda Merkelit Junckeri toetamisest loobuma. Nende üritus kukub läbi. Paari nädala pärast kinnitatakse Euroopa Ülemkogu kohtumisel Junckeri nimetamine. Ülemkogu toimumise ajal möönab Soome peaminister Alexander Stubb ajakirjanikele, et Juncker oli mõne Ühendkuningriigi poliitiku meelest liiga föderalistlike vaadetega, kuid tema arvates peaksid britid mõistma, kustpoolt tuuled puhuvad. Bastille vallutamise aastapäeval 14. juulil saab Junckerist Euroopa Komisjoni 12. president. Euroopa Komisjoni juhi uuele valimiskorrale pühendatud raamatus nimetatakse tema valimist Euroopa Parlamendi koridorides plaanitud putšiks.²

      Kolmas pilt: 28. juuni 2015. Euroopa Keskpanga uus tornhoone Frankfurdis Saksamaal. Keskpank otsustab enam mitte anda Kreeka pankadele erakorralist likviidsusabi. Viimase kuue kuu jooksul on Kreeka pankades olnud tohutu sularaha väljavool, sest kreeklased viisid oma raha üle välispankadesse. Pangad ei pidanud uksi sulgema üksnes tänu Euroopa Keskpanga toele. Kui keskpank avalikustas oma otsuse, oli Kreeka sunnitud välja kuulutama pangapüha. Sellest hetkest olid pangad tähtajatult suletud ja inimesed said oma kontole ligi vaid sularahaautomaadist. Raha väljavõtu piiranguks kehtestati 60 eurot päevas. Ateenas tekkisid sularahaautomaatide juurde pikad järjekorrad ja pankade kinniste uste ees protestisid pensionärid. Kui Kreeka rahandusminister Yanis Varoufakis sel päeval töölt koju tuli, teatas ta hooletu üleolekuga oma naisele: „Kallis, ma sulgesin täna pangad.”³

      Neljas pilt: 13. juuli 2015, kell 6.00 Brüsselis. Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tuski kabinet. Laua ümber istuvad Angela Merkel, Alexis Tsipras ja Prantsusmaa president François Hollande, laua otsas Donald Tusk. Abipersonali ja ametnikke ei ole. Juhid sirutavad oma istumisest kangeid jalgu ja nõjatuvad toolileenile. Pärast 14 tundi kestnud läbirääkimisi ei ole jõutud kokkuleppele ja on aeg leppida võimalusega, et Kreekal tuleb euroalast lahkuda. Läbirääkimised algasid kaks päeva tagasi euroala rahandusministrite kohtumisel eesmärgiga sõlmida Kreeka ja kreeditoride vahel leping, samas kui 5. juuli referendumil oli enamik kreeklasi hääletanud eelmise päästepaketi tingimuste vastu. Tsipras saabus Brüsselisse mõttega, et tal on tugev volitus teha uus leping, ent kohtas kõikumatut vastuseisu. Pärast 9 tundi kestnud edutuid vaidlusi tõstsid rahandusministrid käed üles ja andsid teatepulga oma ülemustele. Valitsusjuhtide läbirääkimised algasid pühapäeval, 12. juulil, ent järgmise päeva hommikuks ei olnud kokkulepet sündinud. Kui uksele lähenesid Merkel, Hollande ja Tsipras, sekkus Donald Tusk. Gdanskist pärit kunagist jalgpallihuligaani, otsekohest Tuski tuntakse kui meest, kes julgeb öelda oma arvamust.⁴