Emotsioonid iseenesest on teatud liiki loodusjõud. Arutud, kuid seeeest vitaalsed, väga elujõulised ja just oma vitaalsuse tõttu sinu elu juhtivad. Lisaks on sinu emotsioonid suutelised mõjutama ka teisi.
Ühiskonnas kehtivatest reeglitest lähtuvalt on kokku lepitud, et ühed emotsioonid on oodatud ja teised mitte. Ühed öeldakse olevat head ja teised halvad. Emotsioonide positiivne ja negatiivne tähendus tuleb välja justnimelt sellest, kuidas nad väljenduvad ehk mida nad teevad. Ehk siis mida inimene nende kaudu teeb ja kuidas see mõjub teistele.
See, kas mingi emotsioon on hea või halb, on suuremalt jaolt kokkuleppe küsimus. Erandiks on ehk otsesõnu hävitavad emotsioonid, mille tagajärjed otseselt kahjustavad nii emotsiooni tundjat kui ka teda ümbritsevaid inimesi. Näiteks need, mis viivad vägivallani. Ühiskonnas kehtivad teatud eetikareeglid, mis on kokkuleppelised justnimelt emotsioonide osas. Igas kultuuris kehtib teatud kindel kokkulepitud emotsioonide hindamise viis. Selline emotsioonide hinnanguline klassifitseerimine on vajalik. Mitte ainult meil, vaid igal pool kogu maailmas. See peab olema välja töötatud ühiskondades, kus emotsioonid on dominantsed.
Kogu elu, mida me siin planeedil elame, kujundavad selliseks just emotsioonid. Ükskõik, kas sa elad Austraalias, Aafrikas, mõnes Aasia või Euroopa riigis, ikka oled sa oma tegudes eeskätt emotsioonide mõjuvallas. Kui sa vaatad majandust, poliitikat, ükskõik milliseid ühiskonnas toimivaid protsesse, juhivad kõiki neidki tegelikult emotsioonid. Kui liita siia juurde veel emotsioonide mittearukuse osa, siis võid aru saada, miks meie elu planeedil Maa, ükskõik millisest piirkonnast me ka ei räägiks, ongi selline nagu ta on. Ühiskonda ei ole võimalik muuta, muutmata vastavaid emotsionaalseid tendentse.
Mis juhib pommiga inimest, kes lõhkab ennast teiste seas olles? Arvatakse, et religioon. Oled sa näinud mõnda usklikku, kes ei kaitseks emotsionaalselt oma tõekspidamisi? Kõik religioonid muuseas põhinevad samuti emotsioonidel. Mitte niivõrd uskumisel kellessegi või millessegi, vaid just emotsioonidel.
Aga kujuta nüüd ette, et need emotsioonid saab taandada, ära kustutada. Mis toimuks siis enese lõhkajatega? Arvatavasti oleksid nad elus ja paljud teised ka.
Emotsioonid ja edukus
Tead sa mõnd edukat inimest? Võib-olla oled ka ise edukas või ehk oled neist lugenud ajalehtedest, ajakirjadest, raamatutest või näinud televisoonist. Põhjus, miks edukas inimene on edukas, on imelihtne: ta on lihtsalt rohkem arukas. Ta kasutab oma arukust rohkem võrreldes teiste inimestega. Ehk kui oled näinud edukaid inimesi, siis nad tunduvad pisut emotsioonitumad, selle võrra on nad ka pisut arukamad ning seetõttu ka edukamad. Nii et kui sa täna ei ole edukas, siis on sul lihtsalt liiga palju edust mööda juhtivaid emotsioone.
Muidugi, ma tean ka mõnda emotsioonidest juhitud pealtnäha edukat inimest. Kui aga vaadata pisut sügavamale, näiteks tema majandustulemusi aastate lõikes, siis on seal näha hüplevaid tendentse. Edu nagu hüppaks üles ja langeks jälle allapoole. Neis inimestes on säärane poolpool kombinatsioon ehk neis on arukus, siis tekib mingi motiveeriv emotsioon, mis võimaldab taibatavat läbi viia ja tänu sellele jõuda mäe otsa. Siis aga järgneb emotsioonide faas, mida kutsutakse naudinguks, millel arukust ei ole. Sellel ajal mägi, mille tippu jõuti, hakkab sulama. Loomulikult ei taha ma öelda, et saavutuste nautimine on paha. Kui aga räägime emotsioonist kui sind juhtivast jõust, siis näeme, et igal naudingul on teatud laadi tagajärjed.
Paljud edukad inimesed on õppinud jagama oma tegevusi emotsioonituteks ja emotsionaalseteks. Oluliste küsimuste lahendamisel püütakse olla võimalikult emotsioonitu, peale koosolekut võib aga lõõgastuda – lubada emotsioonidel tulla.
Tõeliselt ja stabiilsemalt edukad inimesed hoiavad teatud laadi keskjoont – arukuse ja emotsionaalsuse vahel.
Kokkuvõtvalt – me räägime emotsioonidest kui teatud tüüpi loodusjõududest, mis mõjutavad sinu elu ja tekitavad väga konkreetseid tagajärgi, sulle endale või siis teistele. Jätame hinnanguliselt liigitamata head ja halvad emotsioonid. Eks igaüks otsustab ise, kuidas on nende emotsioonidega just konkreetse olukorra valguses.
2. TUNDMINE JA EMOTSIOONID
Esimene asi, mis sind ennast puudutab – sest jutt käib kogu aeg sinust – on asjas teatud selguse saamine. See ei ole ainult terminoloogiline teema, pigem ikka praktiline selgus, mida ma siin raamatus tahan sinuni tuua. Meil on vaja kokku leppida selles, mis on tunded ja mis on emotsioonid. Rahvakeeles öeldakse tihtipeale tunded emotsioonide kohta, mis sul on. Mul on selline tunne. Ma tunnen, et ma ei taha. Ma tunnen, et ma tahaksin midagi süüa. Ma tunnen, et ma ei peaks minema. Ma tunnen, et mul on üks selline tunne. Enda puhul enamasti ei räägita, et mul on üks selline emotsioon, enamasti räägitakse, et teistel on emotsioonid, aga mul on tunded.
Sõnaraamatud annavad sellise definitsiooni:
tunne – emotsionaalne aisting, nt valu-, kuuma-, nälja-, janutunne;
tundmus – inimese poolt läbielatav suhtumine ümbritsevasse ja iseendasse, nt kadedus, armastus.
Kaunis segane, kas pole? Nii et siin on vaja suuremat selgust, on vaja teha konkreetne vahe sisse, mis on tundmine ning mis on emotsioonid. Muidu on raske aru saada, milles on probleem tegelikult. Joogaliku maailmavaate järgi on aga eristatav väga selge piir, mis asub füüsilise keha otseste elutegevuslike vajadustega (janutunne, külmatunne, väljutamisvajadus jne) seotud tundmiste ja emotsioonide vahel. Sõnaraamatute definitsiooni kohaselt ühildub sõna „tunne” emotsiooniga, meie aga nimetame emotsioonideks hoopis ametlikus definitsioonis nimetatud „tundmusi”.
Kehas on igal pool sensorid, mis mõõdavad sise- ja väliskeskkonna parameetreid. Seda on vaja keha elutegevuse säilitamiseks. Signaalid loovad koos kesknärvisüsteemiga erinevad tunded, mida me tunneme tänu kinesteetilistele tunnetusvahenditele. Selle eesmärk omakorda on edastada sulle informatsiooni, et sa olukorra muutmiseks midagi ette võtaksid. Tunded on tingimatud refleksid.
Keha on nagu kallis laps, kelle eest sul tuleb hoolt kanda ja reageerida tema vajadustele. Tundmisi on erinevaid, tulenevalt kontaktist väliskeskkonnaga, temperatuurist, niiskusesisaldusest, vigastustest, pingest ja survest, toitainete puudusest, veepuudusest, toidu puudusest või kvaliteedist, vabanemisest jääkainetest, mürkidest või võõrkehadest, soojätkamise vajadusest, piisava koguse hapniku puudumisest. Samuti kuulub siia sügelemise, kõdi, orientatsiooni, kaalu, tekstuuri jms tundmine.
Kriya joogast on teada, et igal ühel on viis pluss viis tunnetusvahendit: viis füüsilist ja viis nn peent. Füüsilistega registreeritakse füüsilisse kehasse puutuvat infot, „peentega” kõik ülejäänu – emotsioonid, mõtted jne.
Tundmine pole emotsioon
Minu definitsioon mõistele „tunded” on selline: tunded on füüsilise keha aistingud, mille kaudu ta annab teada oma vajadustest ja annab märku väliskeskkonna mõjudest füüsilisele kehale.
Võta näiteks nälg. Mida nälg või näljatunne tegelikult teeb? Ta annab sulle teada, et füüsiline keha tahab süüa. Hiljem saad teada, miks ma ütlen, et just füüsiline keha tahab süüa, miks ma ei ütle, et sina tahad süüa. Tegu on teatud laadi füüsilise keha impulsiga, mis teavitab, et nüüd on vaja toitu. Janutunne annab teada, et füüsilisel kehal on vaja vett. Mitte mahla, teed ega kohvi, vaid vett. Tegelikud janu ja nälg on füüsilise keha vajadused.
Kui sul on külm või palav, siis füüsiline keha tunneb selle ära ja tekitab teatud tundeid. Tunne tekib väliskeskkonna mõjust sinu füüsilisele kehale. Igaüks tunneb ära temperatuuride ühekraadise erinevuse. Mõni tunneb ehk veelgi täpsemalt, mõni mitte, kuid selline aisting on olemas. Nii et füüsilise keha üheks väljenduseks on tundmine. Külmaja kuumatunde skaala võib olla hästi lai. Kui paned käe näiteks kehatemperatuuril olevasse vette, ei tunne sa temperatuuri, aga tunned vett. Vesi puudutab nahka, sa saad selle kohta aistingu, saad aru, et vesi on ümber käe. Ma ei räägi sellest, et „oi, kui külm vesi!” või , „oi, kui hea soe vesi, mõnus!” – need on juba emotsioonid. Esimesena on sul füüsilise keha aisting, tundmine. Sellele võib järgneda emotsioon, ent emotsioon