Kokkuvõtteks
Selles peatükis vaatasime lähemalt, kuidas toimub ruumis bagua jagamine. Mida tähendab bagua üle- ja alatoonus? Kõrvalekalded tavapärasest võivad soodustada ebakõlade teket meie ümber ja meie sees. Seega, tark inimene tasakaalustab oma kodu ja iseennast, selleks et anda endale võimalikult hea lähtepositsioon rahulolu toovaks ja edukaks eluks.
Nagu peatükist näeme, ei ole tasakaalustamine keeruline, pigem tasub olla nutikas ja minna mänguga kaasa.
IV peatükk
TEADMISTE JA TÖÖ ISEENDAGA TSOONI OLEMUS
Sinu elus on palju tähtsaid asjaolusid, kuid vaid ühel neist on absoluutne tähtsus. On tähtis, kas sa oled maailma silmis edukas või edutu. On tähtis, kas oled terve või haige, haritud või harimatu. On tähtis, kas oled rikas või vaene – see tõepoolest muudab sinu elu. Tõsi, kõik need asjaolud on suhteliselt tähtsad, kuid nad pole absoluutse tähtsusega. On aga miski, millel on suurem tähtsus kui ühelgi loetletud asjaolul – sellest lühiajalisest olemisvormist, lühiajalisest isikustatud enesetajust kaugemale ulatuva oma olemuse leidmine.
(Eckhart Tolle, „Meelerahu hääl”)
Me teame täpselt, kuidas peab keegi käituma selleks, et meil oleks hea olla. Me teame täpselt, mida on teisele vaja, mis on talle parim. Kuidas teda kasvatada, muuta ja suunata. Seejuures jätame unarusse aga oma elu kõige tähtsama isiku – iseenda. Tundub lausa koomiline, aga nii see on. Me jätame inimese õpetamise ja kasvatamise ühiskonna, teiste inimeste kontrolli alla. Takistuste ilmnemisel süüdistavad ühiskond (koolisüsteem, õpetajad) ja vanemad teineteist. Kumbki pool ei taha vastutust enda peale võtta. Kohati võib olukord lausa narruseni minna ja toimuvad kooli ning lastevanemate vahelised sõjad. Üks pool ei jõua suures tööhulgas ühele lapsele piisavalt tähelepanu pöörata ja teisel poolel on kogu energia ja tähelepanu koondunud pereringist välja tööle, karjäärile. On olemas ka kolmas variant, kus lapsevanem jälgib kiivalt oma lapse „õigusi”, andmata talle võimalust ise oma nii heast kui halvast kogemusest õppida. Kuhu on kadunud loomulikkus? Kuhu on kadunud loomuliku ja loova õppimise energia? Tõepoolest, laps, kellel pole veel vastutustunne välja kujunenud, vajab suunamist, nõustamist. Kuid kui ka toetav ümbritsev keskkond lükkab vastutuse üksteisele, siis kust peab laps teadma, mis on õppimine, mida see talle annab ja kus või kes on eeskujud.
Seetõttu võib tänapäeval kohata tihtipeale täiskasvanud inimesi, kellel on küll hea akadeemiline haridus, kuid iseennast nad ei tunne. Neil on küll hea haridus, kuid kehv haritus. Seda tõsiasja tajudes algab inimesel kauakestev isiklik õppetöö, mille käigus otsitakse just seda oma ja erilist ja mille käigus kulgetakse väga erinevaid rahutuid teid pidi. Kujund „täiskasvanud” paneb mõtlema. Tõepoolest, meil on olemas mõiste, et inimene on nüüd täiskasvanud ja vastutusvõimeline, kuid tihti tekib küsimus, mida see inimene on täis kasvanud ja kas ta ka teab, mis on vastutus?
Õnn on pingutuse tulemus
Feng shui õpetus ütleb: kui tahad olla õnnelik ja edukas, siis pole sinu elus midagi juhuslikku. Juhuslikkus ei püsi ega too kauakestvat õnne. Inimene on õnnelik vaid siis, kui ta võtab oma elu loomise iseenda peale, haarab elu ohjad enda kätte ja loob oma teekonna ehk tao ise. Inimene on ise oma elu autor, režissöör ja näitleja ühes isikus.
Feng shui õpetus ütleb, et me ei saa enda elus midagi püsivat ja toetavat luua, kui me ei tunne oma elu peategelast – iseennast. Kui me ei tea, milline on meie võimekus. Kui me ei tea, mis on meie huvid. Kui me ei tea, kelle jaoks me seda püsivat edu ja harmoonia allikat loome. Ennast tundmata ja eelkõige enda võimekust tundmata loome endale täiesti vale teekonna, mida hiljem ei ole lihtne parandada, muuta ja millega kaasneb paratamatult kahetsus, tüdimus, hukkamõist ja loomulikult rahulolematus. Kuid muutus on alati võimalik!
Mõnuga õppimine, aga tihtipeale ka kampaania korras õppimine algabki tavaliselt pärast põhihariduse omandamist. Kui põhihariduses juhivad inimesi mõisted „peab” ja „kohustuslik”, mis sunnib noort inimest õppima kellegi teise või millegi teise jaoks, mitte endast lähtuval eesmärgil, siis täiskasvanud inimest peaks ajendama õppima ja ennast täiendama, ennast arendama sisemine sund. Kuid kas see on nii? Siin tuleb mängu väline surve – perekonna, ühiskonna, sõpruskonna surve. Selle tulemus on periooditi erinevate kõrghariduslike suundade ülerahvastatud täitumine, mis viib ühiskonna ja inimese tasakaalutuseni. Tihti võib kuulda nurinat, et nii palju raha, aega ja energiat on kulutatud kõrghariduse saamiseks ja nüüd pole selles valdkonnas tööd või ülepakkumise tõttu ei saada oma panusele väärilist palka või on massipsühhoosis täiesti vale suund valitud ning õpitud eriala ei huvita inimest üldse.
Õppimine, enesest teadlikuks saamine, enesetäiendamine eeldab aega, pauside tegemist, praktikas harjutamist ja äratundmist. Pidevas kiirustamises ei taju me seda, ei märka oma tao’d. Tihti kuuleme inimesi ütlevat, et edasiõppimist tuleb jätkata kohe pärast gümnaasiumit, sest hiljem õpioskused kaovad, tuleb muu elu peale ja… Kaasaegse koolisüsteemi ülesanne on pakkuda inimesele võimalikult laiaulatuslik baasharidus, mille käigus noor inimene saab teadlikuks oma tugevusest, oma huvidest ja suundumustest. Sellisest infost kantuna on lihtsam valida suunda, mida õppima minna, ja saada kõrghariduslik baasharidus, s.o bakalaureusekraad. Seejärel peaks tulema kitsam erialane suunavalik ja nüüd vajab inimene selleks kindlasti aega. Hirm, et kui jääb aasta või paar vahele, siis oleme teistest lootusetult selles edukuse võidujooksus maha jäänud, on vale, pigem annab see inimesele eelise, et mõista iseennast ja oma vajadusi, tugevusi ning eripära. Pausid, sealhulgas ka meditatsioon ehk mõtlus on need, mis aitavad meil jõuda sinna, kes me tõeliselt soovime olla. Inimeste elulugudega tutvudes ja ka klientide juhtumeid analüüsides võib öelda, et just hiljem küpsenud ja endale aega andnud inimesed on oma eluga enam rahul. Nad käivad julgelt oma teed, nad naudivad oma elu, nad teavad, kes nad on, ja annavad seeläbi iseendale ja ühiskonnale rohkem tagasi.
Ester on kolmekümnendates eluaastates kõrgharidusega naine, kes arvas teadvat, kes ta on ja kuhu ta tahab jõuda. Tema töökarjäär arenes siiski üle kivide ja kändude, seal oli palju takistusi. Ei aidanud ka antud valdkonnas enda pidev täiedamine. Ta oli saanud bakalaureuse- ja magistrikraadi ja oli peagi lõpetamas doktorantuuri, kuid tema elus oli segadus ja valitses rahulolematus. Talle heideti ette, et ta ei saa oma tööga hakkama. Tõepoolest, tal olid pidevalt sisemised vastuolud, et ta ei saa, ei suuda seda tööd teha või ei sobi seda tegema, ja seda vaatamata sellele, et tema töö vastas õpitud erialale. Lõpuks ta mõistis, et ta ei tundnud iseennast. Ta ei tundnud oma isiklikke võimeid, ta oli arendanud aastaid just oma nõrku külgi, selle asemel et uurida välja, mis on tema tugevused, et neid siis arendada, kasvatada ja võimendada. Nüüd algas tema suurim ja põnevaim õppetöö – avastada oma sisemine jõuvaru.
Kas te meenutate oma kooliaega ja õppimist hea tundega? Kuidas teile meeldis eksameid teha? Mina näen unes aeg-ajalt matemaatikaeksamit, kus ma läbi kukun. Kui hea tunne on siis ärgata ja mõista, et see kõik oli uni.
Eestis tegutsevad juba aastaid Saksa koolisüsteemil põhinevad koolid, nn saksa osakonnad. Kaks koolisüsteemi on erinevad: kui Eesti koolisüsteem on oma olemuselt faktipõhine, siis Saksa koolisüsteem seostepõhine. Ja missugusele lapsele ei meeldi lood, seosed, järgnevused ja jadad? Mina õppisin omal ajal füüsikateooria pähe nagu luulesalmi, seejuures aru saamata, mida sellega peale hakata, ja ega ma tänagi aastakümneid hiljem ei oska füüsikas pähe õpitud tarkusi kasutada.
Mihkel õppis Tallinna Saksa Gümnaasiumis saksa osakonnas ja mulle meenub, missuguse õhinaga tuli ta koolist koju oma uutest tarkustest rääkima, ja neid seletusi oli minulgi huvitav kuulata. Kuidas õpetaja joonistas tahvlile ajaloo, kuidas keeleõpetaja koputas keele rütmi. Muide, viimast olen ma täna kasutanud mandariini keele õppimisel.
Lisaks enda tugevuste ja huvide väljaselgitamisele on koolisüsteemi teine ülesanne õpetada õppima, aga see on Eesti koolides nõrk ja annab esimese tagasilöögina tunda kõrgkoolides, sellest ka suur väljalangevus esimesel õppeaastal.
Edumeelsed (tootmis)ettevõtted