Ta pole ilmselt kunagi orgasmi saanud – ehkki mul on seda raske uskuda. Oo. Mina vastutan ta esimese kepi ja esimese orgasmi eest. Ma pean vaatama, et need hästi välja kukuks.
„Hästi, vaatame, mida meil selles suhtes teha annab.” Ma tekitan sulle sellise orgasmi, et sa oled oimetu.
Põrguvärk – ta pole ilmselt kunagi ka alasti meest näinud. Ma ei pööra temalt silmi, avan ülemise püksinööbi ja tõmban teksased alla, ent särki ei riski ma ära võtta, sest ta võib mind puudutada.
Aga kui ta puudutaks … Siis poleks see nii halb … või oleks? Tunda puudutust?
Ma ei mõtle edasi, enne kui pimedus pinnale tõuseb, ning pahkluudest kinni võttes tõmban ma ta jalad laiali. Ta silmad suurenevad ja käed haaravad linadest.
Jah. Hoia oma käed seal, kullake.
Ma ronin aeglaselt voodile ta jalge vahele. Ta niheleb mu all.
„Ole paigal,” käsin ma teda ja kummardun suudlema ta õrna nahka reie siseküljel. Ma liigun suudlustega mööda reisi ülespoole, mööda aluspükse, üle naba, näksides ja imedes. Ta väänleb mu all.
„Me peame su paigalolemist harjutama, kallis.”
Kui sa lased mul seda teha.
Ma tahan talle õpetada, kuidas naudingut vastu võtta ja mitte liigutada, tugevdades nii igat puudutust, igat suudlust, igat näksimist. Sellest mõttest üksi piisab, et tahan end temasse matta, aga enne kui ma seda teen, pean teadma, kui vastuvõtlik ta on. Senimaani pole ta end tagasi hoidnud. Ta lubab mul vabalt oma keha üle valitseda. Ta ei kõhkle üldse. Ta tahab seda … tõesti tahab. Ma torkan keele ta nabasse ja jätkan oma teekonda ülespoole, maitstes teda. Ma vahetan asendit ning laman ta kõrval, üks jalg ta jalge vahel. Mu käsi liigub mööda ta keha ülespoole, üle puusa, üle vöökoha, ta rindadele. Ma võtan ta rinna õrnalt pihku, püüdes aimata ta reaktsiooni. Ta ei tõmbu pingule. Ta ei peata mind … Ta usaldab mind. Kas ma võin seda usaldust suurendada, nii et mul oleks täielik võim ta keha üle … tema enda üle? See mõte ajab mind elevile.
„Sa sobid mu pihku ideaalselt, Anastasia.” Ma pistan nimetissõrme ta rinnahoidja kausikesse ning tõmban selle alla, vabastades rinna. Nibu on väike, roosa ja juba kõva. Ma tõmban kausi alla, nii et riie ja traat on ta rinna all, ja rind tõuseb üles. Ma kordan seda ta teise rinnaga ja jälgin vaimustunult, kuidas ta nibud mu ainitise pilgu all suurenevad. Oo … Ja ma pole teda veel isegi puudutanud.
„Väga kena,” sosistan tunnustavalt ja puhun ühele neist väga õrnalt, jälgides heameelega, kuidas see kõveneb ja pikeneb. Anastasia sulgeb silmad ja painutab selga.
Ole paigal, kullake, naudi, siis tunned seda palju tugevamini.
Ma puhun ühele nibule ja rullin teist õrnalt pöidla ja nimetissõrme vahel. Ta haarab linadest kõvasti kinni, kui ma kummardun ja imen – kõvasti. Ta keha pinguldub jälle ja ta kisendab.
„Vaatame, kas sa saad niimoodi orgasmi,” sosistan ma ja jätkan. Ta hakkab niuksuma.
Oh jaa, kullake … tunne seda. Ta nibud pikenevad veelgi ja ta hakkab puusi liigutama, üha ringi ja ringi. Ole paigal, kullake. Ma õpetan sulle, kuidas paigal püsida.
„Oh, palun,” anub ta. Ta jalad jäigastuvad. See toimib. Ta on piiri peal. Ma jätkan oma himurat rünnakut. Ma keskendun kordamööda kummalegi nibule, jälgides ta reaktsiooni, aistides ta naudingut, ja see viib mind viimase piirini. Jumal, ma tahan teda.
„Lase minna, kallis,” pomisen ma ja tõmban teda hammastega nibust. Ta kisendab, saades orgasmi.
Jah! Ma suudlen teda kiiresti ja summutan oma suuga ta karjed. Ta on hingetu ja lõõtsutab, olles kadunud oma naudingusse … Minu oma. Minu oma on ta esimene orgasm, ja see mõte on naeruväärselt meeldiv.
„Sa oled väga tundlik. Sa pead õppima seda kontrollima ja kindlasti on väga mõnus sulle seda õpetada.” Ma ei suuda oodata … aga praegu ma tahan teda. Tervet teda. Ma suudlen teda veel kord ja mu käsi rändab mööda ta keha allapoole kuni tupeni. Ma hoian teda, tunnen ta kuumust. Ma pistan oma nimetissõrme pükste pitsi alt läbi ja teen ta ümber ringe … oh pagan, ta on läbimärg.
„Sa oled nii meeldivalt märg. Jumal, ma tahan sind.” Ma torkan sõrme ta sisse ja ta kisendab. Ta on kuum ja pinges ja märg, ja ma tahan teda. Ma torkan veel kord, ning ta kisendab mulle suhu. Ma surun oma peopesa ta kliitorile … Lükkan allapoole … Teen ringe. Ta karjub ja väänleb mu all. Raisk, ma tahan teda – kohe. Ta on valmis. Ma tõusen istukile, kisun tal püksid jalast, seejärel oma bokserid, ja sirutan käe kondoomi järele. Ma põlvitan ta jalge vahele ja lükkan need rohkem laiali. Anastasia jälgib mind – ärevusega? Ilmselt pole ta erekteerunud peenist kunagi varem näinud.
„Ära muretse,” pomisen ma. „Sina lähed samuti suuremaks.” Ma sirutan end tema kohal välja, panen käed kummalegi poole ta pead ja hoian oma raskuse küünarnukkidel. Jumal, ma tahan teda … Aga ma kontrollin, kas ta on ikka huvitatud. „Sa tahad seda tõesti teha?” küsin ma.
Põrgu päralt, palun ära ütle ei.
„Palun,” anub ta.
„Tõsta põlved üles,” juhendan ma. Siis on lihtsam. Kas ma olen kunagi nii erutunud olnud? Ma suudan end vaevu vaos hoida. Ma ei saa aru … see on tema pärast.
Miks?
Grey, keskendu!
Ma sean end nii, et võin võtta teda, kui mul pähe tuleb. Ta silmad on pärani ja paluvad. Ta tõesti tahab seda … sama palju kui mina. Kas ma peaks olema õrn ja seda agooniat pikendama või kohe alustama?
Ma alustan kohe. Ma pean ta saama.
„Ma hakkan teid nüüd keppima, preili Steele. Kõvasti.”
Üks tõuge, ja ma olen ta sees.
R.A.I.S.K.
Ta on nii kuradi pinges. Ta karjatab.
Raisk! Ma tegin talle haiget. Ma tahan liigutada, kaotada end temasse, ja pean end kokku võtma, et paigale jääda. „Sa oled nii pinges. Kas kõik on korras?” küsin ma. Mu hääl on kähe murelik sosin ja ta noogutab, silmad suured. Ta on nagu taevas maa peal, nii kõvasti ümber mu riista. Ja ehkki ta käed on mu käsivartel, ei hooli ma sellest. Pimedus on suigutav, võib-olla seetõttu, et olen seda naist nii kaua tahtnud. Ma pole kunagi tundnud sellist iha, sellist … nälga. See on uus tunne, uus ja särav. Ma tahan temast kõike: ta usaldust, ta kuulekust, ta alistuvust. Ma tahan, et ta kuuluks mulle, aga praegu … kuulun mina talle.
„Ma hakkan nüüd liigutama, kallis.” Mu kurgus nöörib, kui ma aeglaselt tagasi tõmban. See on nii eriline, oivaline tunne; ta keha ümber mu riista. Ma tõukan jälle ja võtan teda, teades, et seda pole keegi varem teinud. Ta niutsatab.
Ma peatun. „Veel?”
„Jah,” sosistab ta hetke pärast.
Seekord tõukan ma sügavamale.
„Jälle?” palun ma, ja higipisarad pärlendavad mu kehal.
„Jah.”
Ta usaldus minu vastu – see on äkki kõikehõlmav, ja ma hakkan liigutama, päriselt. Ma tahan, et ta saaks orgasmi. Ma ei peatu enne, kui ta saab. Ma tahan omada seda naist, ta keha ja hinge. Ma tahan, et ta tõmbub mu ümber pingule.
Kurat – ta hakkab igale mu tõukele vastama, kohanedes mu rütmiga. Näed, kui hästi me kokku sobime, Ana? Ma võtan ta pea oma käte vahele ja suudlen teda kõvasti, ma oman ta suud. Ta jäigastub mu all … jah! Ta orgasm on lähedal.
„Saa, Ana, minu jaoks,” nõuan ma, ja ta kisendab, kui tippu jõuab, heidab pea kuklasse, ta suu avaneb, ta silmad sulguvad … ja sellest, et näen ta ekstaasi, piisab. Ma plahvatan temasse, kaotan kogu aru ja mõistuse, ma hüüan ta nime ja purskan võimsalt ta sisse.
Ma