• Peekonis küpsetatud oliiviga lõheamps
• Peekonis grillitud kuivad ploomid
• Serrano singis al dente Prantsuse kartul
• Juustu-singikattega sirmikud
• Langustid
• Kaheksajalad
• Merekarbid
• Rannakarbid
• Teod
• Makrell
• Sardiinid
• Tomatikastmes lihapallid
• Oliiviõlis marineeritud küüslaugud
• Äädikamarinaadis šalottsibulad
• Oliiviõlis marineeritud päikesekuivad tomatid
• 100 erinevat juustu (Brie, kitsejuustud maitsetega, kõva juust, pehme juust)
• Lõheleivad (ciabatta’d)
• Singileivad (ciabatta’d)
• Erinevad saiad (ciabatta’d, pulksaiad, kuivikud)
• Võid (maitsevõid, oliivivõid, taluvõid)
• Tortiljad (kartuli, peekoni, rohelise herne, küüslaugu, seente või kurat teab millega)
• Tartaletid (al dente spargli või sardiinide, tigude, lihaga)
• Veinikastmes chorizo’d
• Värsked ürdisalatid
• Kastmed (peterselline oliiviõlikaste küüslauguga, kodune ürdimajonees jne)
See on äärmiselt väike valik kõigest võimalikust, mis on tapas.
Konserv aka 10 ruutmeetrit mõnu
Meenutagem vanavanemate keldriuberikku või garaažinurka. Paremal servas virnade viisi räime tomatis, mille tagant vahtis kohkunult paar rida sprotte ning mõniteist skumbriaga plekikosu.
Vasakul võtsid seest õõnsaks turistieinete, vürtsitatud veiseliha ja kanamaksapasteetide rasked karbid ning purki pistetud tomatite, seente ja kurkide variatiivne rohkus. Aukohal, kogu sõjatandri keskel, juhtisid vägesid aga vinegreti, poslamaslade ja mereandide litrid.
Tagatipuks vedas vanaisa igal aastal keldri silmini täis vanaema tehtud keediseid ja köögiviljasegusid. Kui veel õite hiljuti uurisin, kas majapidamises “seda” leidub, sain vastuseks, et oota, ma keldrist vaatan. Ja voila! Olemas!
Kolasin selvehalli igipikkades riiulivahedes ning silmitsesin kõikvõimalikke karpe ja purke. Ahjaa, ma võtan konservinimistusse ka purgid, sest klaaspurgis pakutakse pandavaid tigusid ja teod on mu lemmarid! Tihti panen ma siia alla ka pakisüldi ning pasteedid. Nimekiri sai 100 kanti. See on ligilähedaselt 10 ruutsentimeetrit purgi kohta. Laua suuruseks teeb see siis 10 x 10 meetrit.
Niisiis, soovitused:
• Tõsta alati lauale soe leib ning tõeliselt hea taluvõi. Keeda juurde törts head Eesti kartulit ning võta kapist pitsid ja karge viin. Sinep, mädarõigas ja äädikas ka loomulikult.
• Maitseaineriiul tühjenda koos saba ja sarvedega laua keskele.
• Konservide valikul lähtu esiteks oma isiklikust soovist ja hetkeihast, edasi liigu aga ekstreemsuse ja ebatavalisuse suunal: marineeritud hapuoblikad, kaheksajalad, oliiviõlis trühvlid ja oaidud.
• Lase kõik purgid ja konservid kenasti laual valla ning hakka segama ja katsetama. Tõsta toidud taldrikule ning söö kahvliga, pane röstitud leivale ja hauka või pista purgist-karbist otse suhu.
• Pits viina ka ikka, sest sea moodi pole ilus süüa.
Sakuska
Kui nimetada sakuskat, ilmub kõigile primaarselt silme ette end kuulikindlaks trimbanud vene pätt, marineeritud heeringalõik kahvli otsas.
Või sukeldub sõna “sakuska” peale pilt hoopis valgustatud peosaali, kus võimsad mahagonlauad on lookas kristallnõudes pesitsevast kalamarjast, skumbriast, vutist ja muust kuldsest söögist. Sametistel kanapeedel lösutavad Westwoodi ja Pradat kandvad isikud, kes läidavad 100dollariliste rahatähtedega Havanna sigari ning lürbivad Crystali peale. Nurgas närivad konti kõhnad dobermannid ning punt joodikuid mängib lavaaugus 14 balalaikal.
Tegelikult saab iga mats endale justament säärase pidulaua luua. Okei … dobermanni asemel on naabri krantsterjer ning balalaika asendatakse kurbliku suupilliga ning kristall … Kristall on olemas.
Vale on arusaam, et sakuska on vaid viina peale heitmiseks mõeldud mahendussöök.
Sakuskaks sobivad marineeritud seened, kurgid ja küüslauk, sardiinid, sinimerekarbid, puhastatud vürtsikilud, meemarinaadis veiselõigud, must ja punane kalamari, hapukoor, palsamiveiniäädikas keedetud munad, rebitud vutiliha, vobla, juust, hanemaksapasteet, sült, paneeritud kaheksajalg, maitsestatud sibularõngad jne.
Maitsmismeel tuleb ette valmistada paljuks: lauale tuleb võtta sinep, mädarõigas, hapukoor, majonees, äädikas, pipar, sool, kaneel ja tuhat muud käredat maitset. Ma paneks ka purgi jalapenosid lauanurgale.
Mõte on rahumeelse ja ka tigeda vestluse keskel süüa kõike erisugust, võtta viina ning hoida ihu ja hing elavad.
Viin, viin ja veel kord viin!
Fondüü
Käigu p***** kõik eliidikollid. Kui sulle meeldib restos ise liha küpsetada või saiale juustu määrida või maasikat glasuurida, anna tuld. Siis peaks sulle meeldima ka ise töökojas oma autol rehve vahetada ning endal hambaid puurida.
Liha lobistamine kuumas õlis või saia keerutamine sulajuustus on väga lihtne viis luua ebaõiglaselt püha fiiling. Nagu oleks palju vaeva nähtud. Iidne petuskeem. Naistele ja ülemusele see meeldib.
Korraliku fondüüpaja võib osta igast suuremast selvehallist. Nota bene! Keiss on selles, et iga paksemapõhjaline pottsobib fondüüks, peaasi et pajapõhi kuumust säilitaks. Miks on fondüü aga klassikaline poissmehe vidin? Sest õhtusöögi kokkupanemine on umbes 20 minuti kaugusel.
Kui üritad pugeda mõnele neiule pükstesse, kuid küpsetamisega on sama seis, mis karul tantsimisega, peidab fondüü endas kõike, mis vaja. Enne alustamist tee valik, kas valmistad juustu-, õli-, puljongivõi šokolaadifondüüd.
Õlifondüü on suhteliselt ühemaitseline, kuid olen proovinud fondüüd ka maitseõlidega ning tulemused on võrratud. Juustufondüü pakub samuti seinast seina võimalusi, kuid oluline on segada kokku keskmise tugevusega segu.
Boeuf à la tartar
Meeste värk nõuab igavikuliselt oma munade suuruse näitamist. Juua sulatina või torgata naelu kõrva on labane ja ilge. Niisiis valime vähe kergema tegevusmalli ning sööme toorest liha.
Arusaam, et boeuf on liialt glamuurne või kallis roog … mmm … ee … tuleb purustada. Materjal on kättesaadav igast selvehallist. Projekti ebaõnne vältimise nimel tasub lauale lüüa verivärske, veel kergelt piima andev sisefilee. Mullane porkan, kurk, sipul, küüslauks janiiedasijaniiedasi …
Põhimõtteliselt sobib lihakraabe igasugusele üritusele: üksi nokitsemiseks, sünnale, pulma, matusele, grupikale, koosolekule, barmitzva’le, saatesse “Prillitoos”, kontorisse, ajalehe vahele jne jne.
Oled sõpradega oma kvartiira köögis, Telegraafi restorani elitaarses klavessiinimusas või vedeled küünlavalgel kaminaesisele seatud angoorakattel ning vaatad sügavalt paari hurmavasse pruuni silma, kättkargel Chrystalil