CIA direktori George Tenetiga võistlemiseks oli Rumsfeldil tarvis relva, mille kasutamist Kongress ei saaks kontrollida. Selleks relvaks sai põhjalikult reformitud J-SOC.
President George W. Bushi nõusolekul laiendati J-SOC-i suurust, eelarvet ja volitusi tohutult. Sellele allutati kõik sõjaväe eriüksused, nagu SEAL Team Six, kes hiljem Osama bin Ladeni tappis, DELTA Force ehk Roheliste Barettide seast värvatud D-poisid, 75. skautrügement, Õhujõudude Erioperatsioonide Lennurügement, mille koosseisus olid Öised Kütid ja suure tegevusraadiusega helikopterid, ning paljud teised. Muu hulgas neelas J-SOC alla ka TOSA.
2003. aasta suvel, kui Iraak veel piirist piirini sõjast lõõmas ning vaid vähesed märkasid muud, toimus kaks sündmust, mis viisid J-SOC-i reformimise lõpule. Esiteks määrati sellele uus komandör, kindral Stanley McChrystal. Kui keegi veel arvas, et J-SOC hakkab tegelema riigisiseste probleemidega, siis sellele valearusaamale tuli nüüd lõpp. Teiseks õnnestus kaitseminister Rumsfeldil 2003. aasta septembris saada presidendi toetus ja allkirjastatud täiteakt.
Täiteakt ehk presidendi ainuotsusega vastu võetud seadus oli kaheksakümne lehekülje pikkune ja selle häguselt sõnastatud juriidilistesse sügavustesse oli põhimõtteliselt peidetud sõnum: tehke, mida heaks arvate.
Umbes samal ajal sai läbi skautrügemendi lonkava koloneli Dale Curtise kosumiseks määratud palgaline puhkeaasta. Ta oli vasaku jala proteesiga nii hästi kohanenud, et lonkamist polnud peaaegu märgatagi. Kuid 75. skautrügement polnud koht proteesiga mehe jaoks. Tundus, et tema karjäär on läbi.
Just nagu SEAL-id, ei jäta ka skautrügement omasid hätta. Ka kindral McChrystal oli skautrügemendist ning ta oli kolonel Curtisest kuulnud. Kindral oli just üle võtnud J-SOC-i juhtimise ning vajas TOSA pensionile läinud komandörile asendajat. TOSA komandör ei pidanud välioperatsioonidel osalema. Seda tööd sai teha kontorilaua tagant. Kohtumine oli lühike. Kolonel Curtis haaras pakutud võimalusest kinni.
Kulissidetaguses maailmas on käibel ammune tarkus, et kui tahad midagi varjata, siis ära püüagi seda peita, sest nagunii nuhib ajakirjandus tõe välja. Asjale tuleb anda süütu nimi ja koostada surmigav töökirjeldus. TOSA tähendab Tehniliste Operatsioonide Tugikeskus. Asutuse nimes pole mainitud agentuuri ega administreerimist ega mingit muud juhtimist. Tugikeskus võib tähendada ühtviisi nii elektripirnide vahetamist kui Kolmanda Maailma tüütute poliitikute elimineerimist. Antud juhul kippus õigeks osutuma pigem see teine variant.
TOSA oli olemas juba ammu enne 9/11 rünnakuid. Muuhulgas tabas see Colombia narkoparuni Pablo Escobari. Niisugune oligi selle asutuse töö. Kui muudmoodi hakkama ei saadud, tuli välja saata inimkütid. TOSA-sse kuulus vaid kakssada viiskümmend inimest ning see paiknes Virginia põhjaosas, maskeerituna toksiliste kemikaalide uurimisinstituudiks. Sellist asutust ei tahtnud keegi külastada.
Et end veel rohkem salajas hoida, vahetati pidevalt nimesid. Kasutusel olid näiteks Grantor Shadow, Centra Spike, Torn Victor, Cemetery Wind ja Gray Fox10. Viimane nimi oli nii hea, et see jäetigi asutuse juhi koodnimeks. Kolonel Dale Curtis kadus ametissemääramisel ning temast sai Hall Rebane. Mõnda aega oli asutuse nimeks Luureteenistuse Tugikeskus, kuid sõna „luure” kippus tähelepanu tõmbama ja nimi vahetati Tehniliste Operatsioonide Tugikeskuse vastu.
Hall Rebane oli ametis olnud juba kuus aastat, kui tema suurimaid saladusi teadev inimeseküttide juht läks erru ja kolis Montanasse palkmajja, et edaspidi vaid forelle püüda. Kolonel Curtis sai küttida vaid oma kirjutuslaua tagant ja arvuti abil, kuid otsene ligipääs kogu kaitsejõudude arvutivõrgule tegi selle töö oluliselt lihtsamaks. Nädalase otsingu järel ilmus ekraanile nägu, mille nägemine teda võpatama pani. Kolonelleitnant Christopher Kit Carson, mees, kes Curtise Shah-i-Koti lahingust välja tassis.
Kolonel uuris Carsoni teenistuskäiku. Lahingukogemusega sõdur, kõrgharidus, arabist, keeletundja ja inimestekütt. Curtis sirutas käe telefoni järele.
Kit Carson ei tahtnud merejalaväest uuesti ära minna, aga nagu eelmiselgi korral vaieldi selle üle temast kõrgemal tasemel ja asja otsustas käsk.
Nädal hiljem astus ta Halli Rebase Virginia põhjaosas keset metsa püstitatud madalate kontorihoonete kompleksis asuvasse kabinetti ning märkas, et keppi toanurka jättes teda tervitama longanud mees kannab 75. skautrügemendi märki.
„Mäletate mind veel?” küsis kolonel. Kit Carson meenutas lõikavat tuult, libedaid kive taldade all, maadligi suruvat raskust õlgadel ja kurnatust, mis pani tahtma siin ja praegu maha istuda ja surra.
„Ammu pole kohtunud,” vastas ta.
„Ma tean, et te ei taha merejalaväest ära tulla,” ütles Hall Rebane, „kuid mul on teid vaja. Muide, siin majas kõnetatakse üksteist vaid eesnime pidi. Teiste jaoks pole kolonelleitnant Carsonit enam olemas. Väljaspool seda asutust teab terve maailm teid nüüdsest vaid kui Jälitajat.”
Järgmiste aastate jooksul oli Jälitaja üksi või koos abilistega aidanud tabada kuus oma riigi suurimat vaenlast. Pakistani taliib Baitullah Mehsud hukkus 2009. aastal Lõuna-Waziristanis farmihoonele tehtud droonirünnakus. Al-Qaeda asutaja ning 9/11 rünnaku rahastaja Abu al-Yazid kõrvaldati samasuguse droonirünnakuga 2010. aastal Pakistanis.
Just tema tuvastas esimesena, et Al-Kuwaiti on bin Ladeni isiklik erisaadik. Luuredroonid jälitasid teda viimasel pikal sõidul läbi Pakistani, kuni mees kummalisel kombel ei pööranudki mägede poole, vaid läks teist teed Abbottabadi, isoleeritud kindlushoonesse.
Siis oli veel Jeemeni päritolu USA kodanik Anwar al-Awlaki, kes pidas ingliskeelseid internetijutlusi. Tema leiti üles, sest ta kutsus ameeriklasest sõbra, džihadistide ajakirja Inspire toimetaja Samir Khani enda juurde Põhja-Jeemenisse. Oli veel al-Quso, keda jälitati, kuni leiti ta kodu Lõuna-Jeemenis. Droon tulistas Hellfire-tüüpi raketi mehe uneajal ta magamistoa aknast sisse.
2014. aasta varakevadel hakkasid puud just lehte minema, kui Hall Rebane pani tema lauale presidendi allkirjaga otsimiskäsu, mille kuller hommikul otse Ovaalkabinetist oli toonud.
„Jälitaja, siin on sulle veel üks internetioraator. Kummaline tüüp, sest tal pole nime ega nägu. Täiesti tabamatu. Tee temaga, mida heaks arvad. Küsi kõike, mida vähegi tahad. Saad kõik, mida käsu täitmiseks vajad.” Kolonel lonkas uksest välja.
Toimik oli küll olemas, kuid väga õhuke. Esimese jutluse oli mees üles laadinud kahe aasta eest, üsna varsti pärast seda, kui esimene internetijutlustaja koos oma seltsimeestega 2011. aasta septembris Põhja-Jeemenis surma sai. Kui Awlaki, kes oli sündinud ja kasvanud New Mexicos, rääkis pigem ameerika aktsendiga, siis Jutlustaja kõne kõlas pigem britilikult.
Kaks keeleanalüüsi laborit olid proovinud kõne järgi rääkija kodupaika kindlaks teha. Üks neist asub Marylandis Fort Meade’is, NSA peakorteri juures. Seal töötavad pealtkuulajad, kes suudavad kätte saada iga telefonikõne, faksi, e-kirja või raadioteate ükskõik millisest maailma paigast. Samuti tegelevad nad tuhandest keelest ja dialektist tõlkimisega ja koodimurdmisega.
Teine labor kuulub armeele ning asub Arizonas Fort Huachucas. Mõlemas jõuti enam-vähem samale järeldusele. Peamiseks pakkumiseks oli kultuurses ja haritud perekonnas sündinud pakistanlane. Niisugune sõnalõppude neelamine, nagu Jutlustaja kõnedes, oli iseloomulik selles Briti koloonias räägitud keelele. Kuid tekkis üks probleem.
Erinevalt katmata näoga esinenud Awlakist, ei näidanud uustulnuk kunagi oma välimust. Mehel oli peas traditsiooniline araabia shemagh, kuid ta oli rippuva otsa endale näo ette tõmmanud ja küljel kinnitanud. Näha oli üksnes kiiskavaid silmi. Lisaks oli raportis kirjas, et näo ette tõmmatud kangas võis kõnet moonutada ja seega põhines analüüsi tulemus peamiselt kõhutundel. Echelon ehk kogu