Uuematel aegadel on doonormunaraku ja surrogaatema kasutamine viljatute paaride aitamiseks näidanud, et vastsündinu suurus on seotud pigem bioloogilise ema, mitte isa või surrogaatema mõõtmetega. Praeguseks on selle nähtuse kõige kaalukam järeldus selline, et isegi kui loode pärib geenikomplekti nii emalt kui ka isalt, ei ole tegelikud geeniväljendused sugugi juhuslikud, ja mõnel juhul võtavad ema geenid juhtimise üle ning panevad isa teatud geenidele veto. Üldiselt arvatakse, et ema geenid mõjutavad loote suurust, isa omad aga kontrollivad platsenta arengut.
Kuid ema toitumine võib tulevase lapse suurust samuti mõjutada. Keskmiselt kaalub vastsündinu iga kilo kohta, mille ema raseduse ajal lisaks soovituslikule 11–16 kilole juurde võtab, 26 grammi rohkem. Rasedusdiabeedi korral tekkiv kõrge veresuhkru tase võib samuti soodustada loote ülemäärast kasvamist.
Kui aga sinu esimene laps oli sündides suur, vaata ette, sest järgmised kalduvad olema keskmiselt 200 grammi võrra raskemad. Põhjuseks võib olla see, et emakas on uute veresoonte kasvatamiseks juba ette valmistatud, mis tähendab, et järgmiste raseduste ajal jõuab looteni rohkem toitaineid, mis aitavad tal suuremaks ja tugevamaks kasvada.
17
Miks on mõnel rasedal suurem kõht kui teistel? Ja miks hakkab kõht teise raseduse ajal varem välja paistma?
KUIGI tundub, et seda nähtust ei ole keegi uurinud, on üldlevinud arusaam, et teise või kolmanda raseduse ajal kalduvad naised välja nägema umbes ühe kuu võrra suuremad kui samas rasedusjärgus esmasünnitajad, ning harilikult tuleb neil kõhupüksid märksa varem välja otsida.
Normaalselt hoiab keha mõlemal küljel asuvaid kõhulihaseid koos sidekoeriba, kuid raseduse ajal muutub see relaksiini nimelise hormooni toimel nõrgemaks, ja kui kasvav tita kõhulihastele seestpoolt survet avaldab, hakkavad need lahku tõmbuma.
Baltimore’i Johns Hopkinsi ülikooli sünnitusabi professor andrew satin ütleb, et tema üldise kogemuse kohaselt kaldub tugevate kõhulihastega naiste kõht vähem välja paistma ja nende lihased venivad raseduse ajal vähem välja. Samuti näevad väiksema kondiga naised pikkade ja jõuliste naistega võrreldes raseduse ajal suuremad välja.
Kõige usutavam selgitus, miks teist last kandvate emade kõht varem paisuma hakkab, on see, et nende kõhulihased on esimesest rasedusest juba nõrgenenud ja välja veninud, osutades seega nende sees kasvavale innukale uustulnukale vähem vastupanu – nii väidab San Franciscos asuva vaagnavöötme tervise ja rehabilitatsioonikeskuse füsioterapeut Stephanie Prendergast, kes on spetsialiseerunud sünnijärgsele hooldusele. „Üldiselt kalduvad teise või kolmanda lapse emad võrreldes esimese lapse emadega pärast sünnitust ka veidi kehvemas vormis olema, sest neil tuleb juba ühe lapse eest hoolitseda ja trenni tegemiseks ei pruugi kuigi palju aega jääda,” ütleb ta.
18
Kas naise figuur muutub pärast rasedust jäädavalt?
PUNU suuremaks kasvades võid sa märgata, et riided hakkavad pigistama mujaltki kui vöökohalt. Kuue esimese raseduskuu ajal koguneb enamiku terve naise kehale 3,5 kg lisarasva, mis ladestub eelkõige puusadele ja reitele, moodustades energiavaru rinnaga toitmise ajaks.
Hea uudis on aga see, et lõppkokkuvõttes võivad su jalad ja pepu muutuda isegi saledamaks kui enne rasedust – kuigi paljudel naistel jääb paar lisakilo siiski püsima. Erinevalt meestest kipub noorte naiste puusadele ja reitele teismeeas kogunema 15–20 kg rasva, millest on sageli lausa võimatu lahti saada, ükskõik kui palju trenni nad ka ei teeks. Kuid kaheteistkümne viimase rasedusnädala ajal (ja kahtlemata siis, kui laps juba sündinud on) võetakse need rasvavarud mõningal määral kasutusse. Heas toitumuses rinnaga toitvad naised kaotavad kuus umbes 0,8 kg rasva, suur osa sellest just reitel ja puusadel olevate varude arvelt.
William Lassek ja Steve Gaulin California ülikoolist santa Barbaras analüüsisid 16 635 ameeriklanna andmeid ja leidsid, et kuigi nad kaldusid iga rasedusega järjest rohkem kaalus juurde võtma, vähenes naiste puusa- ja reieümbermõõt iga lapsega järjest enam. Kui kehakaal pärast rasedust tõusiski, ladestus rasv pigem taljele ja ülakehale.
Lassek osutab, et puusade ja reite rasv on hea omega-3 rasvhappe DHA allikas, mis on aju kasvamiseks otsustava tähtsusega aine. „Esimese eluaasta jooksul kasvab lapse aju peaaegu ühe kilo võrra suuremaks,” ütleb ta. „Ema keharasv annab imikule aju kasvamiseks olulisi rasvhappeid ja energiat.”
Kuigi paljud naised on ülekaalulised, jääb lääneriikide toidusedelis DHAst sageli puudu (seda leidub külmaveekalades, näiteks lõhes ja forellis). Seega on sinu ümar pepu lapse tervisele kasulik ning selle tekkimist tuleks rõõmuga tervitada. Kui see rasv aga ära sulab, tekib sul tõenäoliselt võimalus soetada oma garderoobi uusi nabapluuse ja lühikesi särgikuid.
19
Kas mullivann ja saun võivad tõesti põhjustada nurisünnitust?
KASVAVAT kõhutitat eraldab välismaailmast paks rasva- ja lihasekiht, seega kulub aega, enne kui välistemperatuuri muutused temani jõuavad.
Kuid pikaajaline kuumas vannis või saunas viibimine tõstab sinu kehatemperatuuri, ja on tõendeid selle kohta, et kui loode on pika aja jooksul keskkonnas, mille temperatuur on üle 38 °C (eriti kolmel esimesel raseduskuul), võib see suurendada nurisünnituse ja sünnikahjustuste ohtu.
On oluline märkida, et enamik uurimusi, mis on seostanud kuuma vanni sünnikahjustuste või nurisünnitusega, ei ole nende kahe asja seoseid uurinud otseselt, vaid pigem jälginud naisi, kellel esines raseduse ajal pikemaid palavikuperioode (mida põhjustanud haigused võisid samuti raseduse kulgu mõjutada), või teinud vastavaid uuringuid loomadel. Kõige veenvamate tulemustega inimuurimus tuvastas kaks või kolm loote neuraaltoru kahjustust tuhande naise kohta, kes olid raseduse esimese kolmandiku ajal võtnud kuuma vanni, võrreldes normaalmääraga üks kahjustus tuhande kohta. Kuid see uurimus ei kajasta, kui soe vannivesi oli, või kui kaua naised vannis viibisid. Liiati küsitleti naisi vannivõtmise kohta alles pärast lapse sünnikahjustuse diagnoosimist, mistõttu neil võis tolleaegne vanniskäik teravamalt meeles olla kui tervete laste emadel.
Kui otsustad rasedana kuuma vanni võtta, soovitab Ameerika sünnitusarstide ja Günekoloogide Kolleegium mitte kunagi lasta oma kehatemperatuuril tõusta üle 39 °C. Kuna kuuma vanni temperatuur on üldiselt umbes 40 °C ja kehatemperatuuri sellele tasemele tõstmiseks piisab 10–20 minutit vannis olemisest, räägitakse lapseootel naistele sageli, et nad ei tohiks üle 10 minuti kuumas vannis või saunas olla.
Muidugi hakkab su kehatemperatuur langema kohe pärast vannist väljatulekut, ja ka mitterasedad naised eelistavad vannist või saunast välja tulla, kui olemine ebamugavalt palavaks muutub – märk selle kohta, et kehatemperatuur tõuseb. Kuid kuuma vanni võtmine raseduse ajal on eraldi teema: keha ülaosa ei ole harilikult soojas vees ja vett ei soojendata pidevalt, seega kulub kehal kuumenemiseks kauem aega.
Käivad ka niisugused kuulujutud, et raseduse ajal vannivõtmine võib tõsta nakatumise ohtu ja esile kutsuda ka nurisünnituse, sest vees olevad bakterid võivad tupe kaudu emakasse jõuda. Kuid raseda emakakaelas asuv tihke limakork eraldab emaka välismaailmast tõhusalt ja täielikult, mistõttu nakatumine ei ole kuigi tõenäoline. Mõned uurimused on vihjanud, et see võib suuremat ohtu kujutada, kui looteveed on puhkenud, kuigi tõendeid selle kohta napib (vt 49. osa „Kas ma võin pärast lootevee puhkemist vanni võtta?”).
20
Kas seksimine on raseduse ajal ohutu?
HARILIKULT on tupp emakaga ühendatud emakakaela kitsa tunneliga, mis spermatosoididel läbida tuleb, et naine rasestuks. Kuid kui naine juba last kannab, ei ole see nii lihtne, sest tee tõkestab tihke limakork. See eraldab emaka ka miljonitest tupes elutsevatest bakteritest, kahandades nakkusohtu, mis võib kasvavat loodet kahjustada. Üks sünnituse esimesi märke on selle korgi eraldumine – aluspükstesse võib ilmuda tihke, vereplekiline limatomp.
Isegi kui mõnel spermatosoidil õnnestuks limakork läbida, on loode ümbritsetud kahe tugeva membraaniga,