Kui palju erinevaid andekusi on olemas?
1980-ndate alguses kirjutas Howard Gardner raamatu „Frames of Mind” („Mõttelaadid”). Selles raamatus tõi ta välja seitse eri andekust ehk intelligentsust. Need on järgmised.
1 . Verbaalne-lingvistiline. See on andekus, mille alusel haridussüsteem praegu isiku IQ-d mõõdab. See on isiku sünnipärane võime sõnu lugeda ja kirjutada. See on äärmiselt tähtis intelligentsus, sest on üks inimese põhilisi info kogumise ja vahetamise viise. Selle andekusega on õnnistatud üldjuhul ajakirjanikud, kirjanikud, advokaadid ja õpetajad.
2. Arvuline. See on andekus, mis tegeleb arvudega mõõdetava infoga. Ilmselgelt on selle intelligentsusega õnnistatud matemaatikud. Õppinud inseneril peab olema ühteaegu nii verbaalne-lingvistiline kui ka arvuline andekus.
3. Ruumiline. See andekus on paljudel loomeinimestel, näiteks kunstnikel ja disaineritel. Arhitektil peavad olema kõik eespool nimetatud kolm andekust, sest ta elukutses läheb tarvis sõnu, arve ja loomingulist disaini.
4. Kehaline. Selle andekusega on õnnistatud paljud suurepärased sportlased ja tantsijad. On ka palju neid, kellel ei lähe koolis hästi, kuid kehaliselt on nad andekad. Niisugused inimesed õpivad sageli tegutsedes, mida nimetatakse ka praktiliseks õppeks. Selle andekusega inimesi tõmbavad sageli mehaanika või ehituserialad. Neile meeldivad tõenäoliselt puidutöö- või kokandustunnid. Ehk teisiti öeldes: need andekused väljenduvad asjade nägemises, puudutamises ja tegemises. Inimesel, kes disainib sportautosid, peavad olema kõik neli eespool nimetatud intelligentsust.
5. Intrapersonaalne. Seda andekust kutsutakse sageli ka emotsionaalseks intelligentsuseks. See on see, mida me ütleme endale näiteks siis, kui oleme hirmul või vihased. Inimesed on pahatihti milleski ebaedukad mitte vaimsete teadmiste puudumise tõttu, vaid kuna nad kardavad ebaõnnestuda. Näiteks tunnen paljusid headele hinnetele õppinud tarku inimesi, kes on vähem edukad, kui võiksid olla, lihtsalt sellepärast, et nad elavad läbikukkumise või vigade tegemise hirmus. Paljud inimesed ei teeni raha lihtsalt sellepärast, et nad kardavad rohkem raha kaotamist kui naudivad selle teenimist.
Daniel Goleman on kirjutanud raamatu pealkirjaga „Emotional Intelligence” („Emotsionaalne intelligentsus”), mida soovitan lugeda nendel, kes on valmis läbi viima olulisi muutusi oma elus. Goleman tsiteerib selles raamatus 16. sajandi humanisti Rotterdami Erasmust, kes ütleb, et emotsionaalne mõtlemine võib olla 24 korda mõjuvõimsam kui ratsionaalne mõtlemine. Ehk teisiti öeldes: suhe on järgmine.
Olen üsna veendunud, et peaaegu kõik meist on kogenud emotsionaalse mõtlemise võimu ratsionaalse mõtlemise üle, iseäranis juhtumil, kui me kardame rohkem, kui on loogiline või kui me teame, et ütlesime midagi, mida poleks tohtinud öelda.
Olen Golemaniga nõus, et intrapersonaalne intelligentsus on kõikidest andekustest kõige olulisem. Ma arvan nii, sest intrapersonaalne andekus tähendab meie kontrolli selle üle, mida me endale ütleme. Mina räägin iseendaga ja teie räägite endaga.
6. Interpersonaalne. See andekus on inimestel, kes suhtlevad teistega vabalt. Selle andekusega inimesed on sageli karismaatilised suhtlejad, suurepärased lauljad, jutlustajad, poliitikud, näitlejad, müügiinimesed ja esinejad.
7. Keskkondlik. See andekus kiirgab inimestest asjadele nende ümber. On inimesi, kellel on sünnipärane anne tegelda niisuguste asjadega nagu puud, taimed, ookean, loomad ja maa. See andekus on suurepärastel talunikel, loomade dresseerijatel, okeanograafidel ja pargivahtidel.
Pärast nende andekuste eristamist on määratletud veel rohkem kui 30 andekust, seega meie intelligentsus andekuse teemal kasvab üha, sest me näeme järjest peenemaid erisusi.
Inimesed, kellel läheb koolis halvasti
Inimesed, kellel läheb koolis halvasti, isegi kui nad väga püüavad, on sageli verbaalselt-lingvistiliselt vähe andekad. Niisugused inimesed ei õpi vaikselt paigal istudes, loenguid kuulates ega lugedes. Nad õpivad teistmoodi või on andekad teistes valdkondades.
Mu pärisisa oli kahtlemata verbaalselt-lingvistliselt andekas, tänu millele ta luges ja kirjutas hästi ning tal oli kõrge IQ. Ta oli ka suurepärane suhtleja, mis omakorda tähendas, et ta oli lisaks interpersonaalselt väga andekas.
Seevastu minu rikkal isal oli andekus, mis on nimekirjas teisel kohal – matemaatiline andekus. Tema verbaalsed-lingvistilised oskused olid allapoole keskmist, mistõttu tal jäigi kool jäädavalt pooleli. Rikas isa oli halb lugeja ja kirjutaja. Aga ta oli väga hea esineja ja tema interpersonaalsed oskused olid suurepärased. Tal oli sadu töötajaid, kellele meeldis tema alluvuses töötada. Ta ei kartnud ka riskida, mis tähendas, et ta oli intrapersonaalselt väga andekas. Ehk teisiti öeldes: tal oli oskus pöörata suurt tähelepanu arvulistele üksikasjadele, millele lisandus võime investeeringutega riskida, ja ta oskas ka luua ettevõtteid, kus inimestele meeldis töötada.
Mu pärisisa oli enamikus valdkondades väga andekas, kuid tema nõrkuseks oli hirm raha kaotamise ees. Kui ta üritas alustada oma äri ja tal sai raha otsa, haaras teda paanika ja ta läks uuesti palgaliseks. Üks, mis peab suurepärasel ettevõtjal olema – eriti alustades ettevõtte ehitamist, kui sul pole raha –, on intrapersonaalne andekus.
Inimene, kes kukub ja tõuseb uuesti püsti, kasutab intrapersonaalset ehk emotsionaalset intelligentsust. Niisugust andekust nimetatakse sageli visaduseks või meelekindluseks. Kui inimesed teevad asju, mida nad kardavad hirmsasti teha, rakendavad nad oma intrapersonaalset andekust. Seda kutsutakse julguseks või söakuseks. Kuid kui inimene teeb vea ja tal on intrapersonaalne andekus tunnistada seda ning vabandust paluda, siis nimetatakse seda andekust sageli alandlikkuseks.
Miks mõni inimene on edukam kui teised
Uurides Tiger Woodsi elulugu, pole raske mõista, miks ta on niisugune superstaar. Selleks, et olla suurepärane õpilane, pääseda Stanfordi ülikooli, olla ehk parim golfimängija ajaloos ja niivõrd mõjukas meediastaar, peavad tal olema kõik eespool loetletud seitse andekust. Iga golfimängija ütleks teile, et golf nõuab tohutut kehalist andekust, aga mis veelgi tähtsam, see vajab tohutut intrapersonaalset andekust. Just sellepärast ütlevadki väga paljud inimesed, et golfi mängitakse enese sees. Kui televiisorist Tigerit vaadata, saad aru, miks talle toodete heakskiitmise eest hiiglaskikke summasid makstakse. Talle makstakse palju, sest ta on suurepärane suhtleja, mis tähendab omakorda, et ta on interpersonaalselt väga andekas. Ta on äärmiselt karismaatiline ja veenev meediastaar. Ta on üle maailma miljonite inimeste jaoks kangelane, mistõttu ettevõtetele meeldib kasutada teda oma toodete reklaamijana.
1930-ndate lõpus uuris Carnegie instituut edukaid inimesi ja uuring näitas, et tehnilised oskused moodustavad vähem kui 15 % nende edu põhjustest. Ehk teisiti öeldes: mõni arst on edukam kui teised mitte tingimata selle pärast, missuguses koolis ta õppis või kui tark ta on. Me kõik tunneme inimesi, kes õppisid koolis väga hästi ja on väga targad, ent ometi ei lähe neil tegelikus elus hästi. Vaadeldes kõnealust seitset eri andekust, on võimalik kindlaks teha veel mõni isiku edu ja ebaedu põhjus. Ehk teisiti öeldes: te saate märgata järgmisi erisusi, mis on intelligentsuse alus.
Carnegie instituudi uuringu kokkuvõttest selgus, et tervelt 85 % isiku edust elus sõltub oskusest inimestega „manipuleerida”. Inimestega suhtlemise ja läbisaamise võime oli märksa olulisem kui tehniline asjatundlikkus.
Carnegie esile tõstetud mõtet rõhutas omakorda tööhõive probleemidega tegeleva ameti U.S. Census Bureau of Hiring, Training and Management korraldatud uuring. 3000 tööandjalt küsiti: „Mis on need kaks tähtsaimat oskust, mida te inimese palkamisel otsite?” Kuus esimest tähtsaimat oskust olid:
1. hea